Projektikohtumine Christian-Gottfried-Ehrenberg Gymnasium-s Delitzsh-s 26-31.maini 2010
Pärnu Koidula Gümnaasiumi projektimeeskond koosseisus: Sirje Trisna, Kaja Tammetalu, Anu Kiisk ja Tiiu Leibur (õpetajad) ning Eleriin Peterson, Karl Kütt ja Mery-Ly Kalamees (õpilased) jõudis Leipzigisse 26.mail hilja õhtul, kus meil oli vastas Saksamaa projektikoordinaator Birgit Kapitza.
Lend Leipzigisse oli tore veel seetõttu, et meiega samas lennukis oli ka Eesti majanusminister, kes tundis huvi, kuhu me läheme ja vestles pikemalt Eleriin Petersoniga projektist. Leipzigist sõitsime bussiga Delitschisse, kus õpetajad paigutati hotelli „Zum Weissen“ ja õpilasi ootasid lapsevanemad, et viia neid oma kodudesse.
27.mai
Pärv algas Delitzschi Linnavalitsuse külastamisega.Sellele järgnes õpilastele ja õpetajatel linna tutvustus, kus giidideks olid õpilased
Linnaekskursioonile järgnes koolilõuna. Koolilõuna oli meie arvates rohkem eine, mis koosnes erinevat sorti võileibadest.Raske oli harjuda toore hakkliha söömisega, mis on sakslaste hulgas väga populaarne. Seejärel siirdusid kõik Lakelandi bussieskursioonile.Seal saime teada, mida võib looodusega teha kivisöe kaevandamine ja kuidas suured kaevandused maastikku rikuvad. Õhtul toimus kõigile tutvusmisõhtu „küünis“, mis kujtab endast endisest küünist tehtud kohvikut („Barn in Schekenberg“).Kuulasime ja vaatasime seal õpilaste etteasteid, õpilased ja õpetajad said omavahel rohkem sõbraks.
28.mai
Päev algas õpilastele ja õpetajatel kooli aulas, kus toimusid mitmed erinevad õpilasettekanded
Õpilastel oli ka harukordne võimalus õppida saksa koolisüsteemi tundma, kui nad oma majutajatega (saksa kooliõpilased) koos erinevates tundides osalesid. Arvatavasti kõige suurem erinevus on see, et nende tunnid kestavad 2 järjestikust akadeemilist tundi, süsteem, mida Eestis on rakendanud vaid Hugo Treffneri Gümnaasium. Muljetavaldav oli veel ka keemia-alase suunitlusega näidend uinuvast kaunitarist, mida nende koolis esitatavat iga suurema sündmuse puhul. Humoorikas oli vast see, kuidas nad regulatsioonidele vilistavad, sest etenduse lõppedes oli ruum täis suitsu ja õhus oli tunda vänget ammoniaagi haisu (jääkproduktid etenduse ajal kasutatud eriefektidest). Delitzschi Gümnaasiumi juures jäi silma õpilaste lähedane omavaheline suhtlus ja nende sõbralikkus - nähtus, mida Eesti koolides harva kohtab. Võib-olla on asi lõunamaisemas kliimas või väiksemas kogukonnas, aga just sedasorti kamraadilik käitumine on omadus, mida Eesti koolidesse oleks hea integreerida. Pärastlõunal esitlesid kõik koolid oma loodud ökobrošüüre.meie koolist esitlesid ökobrosüüri Eleriin Peterson, Mery-Ly Kalamees ja Karl Kütt. Karl sai kiita oma väga hea inglise keele oskuse pärast. Esitatud bukletid olid erinevad, nii sisult, mahult kui ka suunitluselt. Mõned bukletid sisaldasid rohkelt turismi-alast infot, samas jäid aga vajaka looduslikust aspektist ( mis moodustab suure osa selle kindla projekti suunast). Samas olid mõned bukletid seotud liialt õppematerjaliga ja olid seetõttu kuivad lugeda. Buklettidest sooviks välja tuua sakslaste ja iirlaste omad, mis olid mõlemad mahukad, aga samas kergesti loetavad. Samuti oli huvitav käsitleda Eestit tutvustavat raamatut, mis oli valmistatud saksa kooliõpilaste poolt nende eelneva Comeniuse projekti kokkutuleku põhjal Eestisse 2009. aasta Septembris.
Edasi järgnes ekskursioon Leipzigisse. Leipzigis käisime me Püha Nikolause kirikus, kust algasid nn. Esmaspäeva demonstratsioonid 1989 aastal. Samuti külastasime Leipzigis J. W. Goethe ausammast. Leipzigis oli õpetajatel võimalik külastada kuulsat Auerbachi keldrit (Auerbachs Keller)
29.mai
Päev algas väljasõiduga Dresdenisse. Dresdenis tehti meile bussieksursioon ja jalutuskäik giidiga, mille käigus tutvustati meile linna kuulsamaid vaatamisväärsusi ning samuti räägiti Dresdeni ajaloost (eriti suurt rõhku pandi Dresdeni pommitamisele 2. maailmasõjas). Tähtsaim külastatud objektidest on vast Meie Leedi kirik linna peaväljakul, mis purunes täielikult 1945 aasta pommitamises ja mille ülesehitust alustati alles 1993. aastal ja lõpetati aastal 2005, aasta enne Dresdeni 800-dat sünnipäeva. Kui hakksime Dresdenist tagasi sõitma, said kõik projektis osalenud õpetajad ja õpilased mälestuseks kruusid, millel oli peal ühispilt.
Õhtul oli õpetajatele ette nähtud õhtusöök Delitzcshis, kus projekti koordinaator Birgit jaotas kõigile koolidele kostöös valminud kalendrid. See hetk oli väga meeldiv ja südantsoojendav.
Delitzschi inimesed olid väga sõbralikud ja enamus neist olid üksteisega sina peal. Vast ainus suur sallimatus oli neil endise Saksa DV vastu. Põhjus on selles, et Delitzschi ( ja veel paljude teiste keskaegsete väikelinnade ) kohale taheti DV ajal luua avatud kivisöe kaevandus, mille käigus oleks Delitzschit ümbritsev maaliline lapitekimaastik ja imeilus väikelinn samuti hävitatud, et fossiilenergiat toota. Õnneks kadusid plaanid luua hiiglaslikku söekaevandust koos Saksa Demokraatliku vabariigi endaga. Südantsoojendav oli näha, et vähemalt riigis, kus on nii vähe metsa, kasutatakse lagedat maad maksimaalselt ära tuuleenergia tootmiseks.
30.mail algas kojusõit.
Meie alustasime koduteed 31.mail
