Rahvuslike retseptide kogumise võistlus ja eesti toidu päev

15.veebr.2010 viis 11c klass läbi rahvuslike retseptide kogumise võistluse. Antud võistluse eesmärgiks oli huvitavamate rahvuslike retseptide kogumine ja esitlemine Hispaania projektikohtumisel. Kõik õpilased tõid selleks päevaks kooli kaasa erinevaid retseptiraamatuid. Klass jagati 4 gruppi. Iga grupp valis 5 huvitavamat retsepti ja tutvustas neid teistele. Võistluse lõpus valiti välja 10 retsepti.(vaata PP-Normal diet).

18.veebr. otsusti korraldada eesti toidu päev. Eesti toidu päeva otsutas korraldada 11c klass.Eesmärgiks oli eesti rahvustoidu propageerimine
õpilaste hulgas. Retseptide kogumise võitluselt jäi sõelale 4 huvitavamat retsepti: segasalat, frikadellisupp, sealiha kartulite ja praekapsaga, juustukook marjadega. Eriti hoos olid toiduvalmistamisel just poisid. Retseptide kogumise võistlusest ja eesti toidu päevas valmis õpilastel Hanna Kriiska ja Tormi Vahar kokkuvõte PP-esitlus „Normal diet“, mis kanti ette Hispaania projektikohtumisel. (vaata PP-Normal diet).

10. Keskkonnakonverents „Elurikkus on elujõud”

10. Keskkonnakonverents „Elurikkus on elujõud” Pärnu Keskraamatukogus 22. mail 2009. Comenius õpilased koos klassijuhatajatega osalesid konverentsil ja kuulasid Georg Aheri ettekannet Pärnumaa loodus- ja maastikukaitsealadest ning Pärnu ja Eesti looduskaitse ajaloost. Osalesid õpilased Vb-10 õpilast (õp. Gerli Luks),VIIa- 14 õpilast (õp. Sirje Trisna), VIIIa- 8 õpilast (õp. Eve Pampa), VIIIc-7 õpilast (õp. Anu Kiisk), Xc-35 õpilast (õp. Sirje Miglai). Kokku osales konverentsil 74 õpilast.

Projektikohtumine Christian-Gottfried-Ehrenberg Gymnasium-s Delitzsh-s 26-31.maini 2010

Pärnu Koidula Gümnaasiumi projektimeeskond koosseisus: Sirje Trisna, Kaja Tammetalu, Anu Kiisk ja Tiiu Leibur (õpetajad) ning Eleriin Peterson, Karl Kütt ja Mery-Ly Kalamees (õpilased) jõudis Leipzigisse 26.mail hilja õhtul, kus meil oli vastas Saksamaa projektikoordinaator Birgit Kapitza.
Lend Leipzigisse oli tore veel seetõttu, et meiega samas lennukis oli ka Eesti majanusminister, kes tundis huvi, kuhu me läheme ja vestles pikemalt Eleriin Petersoniga projektist. Leipzigist sõitsime bussiga Delitschisse, kus õpetajad paigutati hotelli „Zum Weissen“ ja õpilasi ootasid lapsevanemad, et viia neid oma kodudesse.
27.mai
Pärv algas Delitzschi Linnavalitsuse külastamisega.Sellele järgnes õpilastele ja õpetajatel linna tutvustus, kus giidideks olid õpilased
Linnaekskursioonile järgnes koolilõuna. Koolilõuna oli meie arvates rohkem eine, mis koosnes erinevat sorti võileibadest.Raske oli harjuda toore hakkliha söömisega, mis on sakslaste hulgas väga populaarne. Seejärel siirdusid kõik Lakelandi bussieskursioonile.Seal saime teada, mida võib looodusega teha kivisöe kaevandamine ja kuidas suured kaevandused maastikku rikuvad. Õhtul toimus kõigile tutvusmisõhtu „küünis“, mis kujtab endast endisest küünist tehtud kohvikut („Barn in Schekenberg“).Kuulasime ja vaatasime seal õpilaste etteasteid, õpilased ja õpetajad said omavahel rohkem sõbraks.
28.mai
Päev algas õpilastele ja õpetajatel kooli aulas, kus toimusid mitmed erinevad õpilasettekanded
Õpilastel oli ka harukordne võimalus õppida saksa koolisüsteemi tundma, kui nad oma majutajatega (saksa kooliõpilased) koos erinevates tundides osalesid. Arvatavasti kõige suurem erinevus on see, et nende tunnid kestavad 2 järjestikust akadeemilist tundi, süsteem, mida Eestis on rakendanud vaid Hugo Treffneri Gümnaasium. Muljetavaldav oli veel ka keemia-alase suunitlusega näidend uinuvast kaunitarist, mida nende koolis esitatavat iga suurema sündmuse puhul. Humoorikas oli vast see, kuidas nad regulatsioonidele vilistavad, sest etenduse lõppedes oli ruum täis suitsu ja õhus oli tunda vänget ammoniaagi haisu (jääkproduktid etenduse ajal kasutatud eriefektidest). Delitzschi Gümnaasiumi juures jäi silma õpilaste lähedane omavaheline suhtlus ja nende sõbralikkus - nähtus, mida Eesti koolides harva kohtab. Võib-olla on asi lõunamaisemas kliimas või väiksemas kogukonnas, aga just sedasorti kamraadilik käitumine on omadus, mida Eesti koolidesse oleks hea integreerida. Pärastlõunal esitlesid kõik koolid oma loodud ökobrošüüre.meie koolist esitlesid ökobrosüüri Eleriin Peterson, Mery-Ly Kalamees ja Karl Kütt. Karl sai kiita oma väga hea inglise keele oskuse pärast. Esitatud bukletid olid erinevad, nii sisult, mahult kui ka suunitluselt. Mõned bukletid sisaldasid rohkelt turismi-alast infot, samas jäid aga vajaka looduslikust aspektist ( mis moodustab suure osa selle kindla projekti suunast). Samas olid mõned bukletid seotud liialt õppematerjaliga ja olid seetõttu kuivad lugeda. Buklettidest sooviks välja tuua sakslaste ja iirlaste omad, mis olid mõlemad mahukad, aga samas kergesti loetavad. Samuti oli huvitav käsitleda Eestit tutvustavat raamatut, mis oli valmistatud saksa kooliõpilaste poolt nende eelneva Comeniuse projekti kokkutuleku põhjal Eestisse 2009. aasta Septembris.
Edasi järgnes ekskursioon Leipzigisse. Leipzigis käisime me Püha Nikolause kirikus, kust algasid nn. Esmaspäeva demonstratsioonid 1989 aastal. Samuti külastasime Leipzigis J. W. Goethe ausammast. Leipzigis oli õpetajatel võimalik külastada kuulsat Auerbachi keldrit (Auerbachs Keller)
29.mai
Päev algas väljasõiduga Dresdenisse. Dresdenis tehti meile bussieksursioon ja jalutuskäik giidiga, mille käigus tutvustati meile linna kuulsamaid vaatamisväärsusi ning samuti räägiti Dresdeni ajaloost (eriti suurt rõhku pandi Dresdeni pommitamisele 2. maailmasõjas). Tähtsaim külastatud objektidest on vast Meie Leedi kirik linna peaväljakul, mis purunes täielikult 1945 aasta pommitamises ja mille ülesehitust alustati alles 1993. aastal ja lõpetati aastal 2005, aasta enne Dresdeni 800-dat sünnipäeva. Kui hakksime Dresdenist tagasi sõitma, said kõik projektis osalenud õpetajad ja õpilased mälestuseks kruusid, millel oli peal ühispilt.
Õhtul oli õpetajatele ette nähtud õhtusöök Delitzcshis, kus projekti koordinaator Birgit jaotas kõigile koolidele kostöös valminud kalendrid. See hetk oli väga meeldiv ja südantsoojendav.
Delitzschi inimesed olid väga sõbralikud ja enamus neist olid üksteisega sina peal. Vast ainus suur sallimatus oli neil endise Saksa DV vastu. Põhjus on selles, et Delitzschi ( ja veel paljude teiste keskaegsete väikelinnade ) kohale taheti DV ajal luua avatud kivisöe kaevandus, mille käigus oleks Delitzschit ümbritsev maaliline lapitekimaastik ja imeilus väikelinn samuti hävitatud, et fossiilenergiat toota. Õnneks kadusid plaanid luua hiiglaslikku söekaevandust koos Saksa Demokraatliku vabariigi endaga. Südantsoojendav oli näha, et vähemalt riigis, kus on nii vähe metsa, kasutatakse lagedat maad maksimaalselt ära tuuleenergia tootmiseks.
30.mail algas kojusõit.
Meie alustasime koduteed 31.mail

Pärnu Koidula Gümnaasiumi ja Kehtna Põhikooli õpetajate ühisarutelu enne Eesti projektikohtumist 15.mai. 2009

15.mail. 2009 said Pärnu Koidula Gümnaasiumis kokku meie kooli projektiõpetajad ja Kehtna Põhikooli projektiõpetajad, et aruatada 16-20.sept.2009 toimuvat Eesti projektikohtumist. Kuna Eestist osaleb „Life in harmony with Nature“ projektis 2 kooli, siis pidime hästi täpselt jaotama ülesanded ja paika panema konkreetse projekti kava. Kõigepealt kinnitasime projektis tegevad õpetajad.
Pärnu Koidula Gümnaasiumist osalevad konkreetsetes tegevustes järgmised õpetajad:
Kaja Tammetalu- projekti koordinaator; Tiiu Leibur, Tiiu Vendel, Anu Kiisk, Aira Peterson, Eve Pampa, Gerli Luks, Sirje Miglai, Sirje Trisna.
Kehtna Põhikoolist osalevad õpetajad:
Meeli Jänes.projekti koordinaator, Evelyn Kurg, Mall Niinemets, Airi Metsaäär.
Ühise arutelu käigus otsustasime, et Pärnu Koidula Gümnaasium võtab külalised vastu, tutvustab neile koolimaja, viib nendega läbi maastikumängu ja külastab C.R.Jakobsoni talumuuseumi.
16.sept. koolimaja tutvustus peab toimuma järgnevalt:
1. Koidula büst
2. võimla, söökla
3. aula
4. kooli raadio
5. direktor, sekretär, õppealajuhatajad
6. õpetajate tuba
7. informaatikaklass
8. raamatukogu
9. kodunduse klass
Tutvustust teevad:
Annely Jüriöö, Karl Kevad ja Armand Sutt 6a klassist
Vastutav õpetaja: Õp. Sirje Trisna, Tiina Hendrikson
Määrasime 17.sept.orienteerumismängu ülesannete jaotuse klassiti ja vastutajad:
1. Terviseparadiis-9c õp. Anu Kiisk
2. Rannapromenaad-7a õp. Sirje Trisna
3. Rannahoone-7a õp. Sirje Trisna
4. Mudaravila- 9a õp. Eve Pampa
5. Ammende villa-9a õp. Eve Pampa
6. Tallinna väravad- 9a õp. Eve Pampa
7. Rüütli plats- 9c õp. Anu Kiisk
8. Koidula park- 7a õp. Sirje Trisna
Orienteerumismängu põhivastutajad on õpetajad: Sirje Miglai, Gerli Luks
Kehtna Põhikoolile jäi külastus Järvakandi Klaasimuuseumisse, ekskursioon Kehtnas ja Raplas ja lõpuõhtu Tarsi talus ning külaliste saatmine Tallinna lennujaama.

Kava muudatused ja täpsustused pidime läbi arutama septembri alguses.

Väljasõit Mercedes Merimaa tallu

Külaskäik Mercedes Merimaa tallu



22.juunil toimus meil Comenius projekti raames külastuskäik õieterapeudi ja taimetarga Mercedes Merimaa tallu.Meie grupis osalesid õpetajad Gerli Luks,Eve Pampa,Kaja Tammetalu ja Anu Kiisk,ning õpilased Age Kubilius Jane Arujõe,Gerli Tammann,Anett Heinam,Emilia Laas, Kristjan Pani, Madis Vihterpal,Romet ja Elisabeth Loorents.

Mercedes Merimaa võttis meid rõõmsameelselt oma talu aiaväravas vastu.Esmalt näitas ta meile oma talu ja rääkis pisut oma tegemistest.Siis suundusime aeda,et lähemalt tutvuda maitsetaimede ja ka söödavate umbrohutaimedega.Õpilased said kaasa kausid,et koguda neisse taimi,millest mõningad olid tuttavad,aga palju oli ka selliseid taimi,millest ei osanud iial arvata,et neid võiks söögiks kasutada.Osad õpilased kogusid kindlaid taimi,millest planeerisime valmistada salati ja sooja lõuna.Salati jaoks kogusime aasseaherne ja hariliku läätse õisi,ristikheina õisi ja kõrvenõgeseid nõgesekotlettide tarbeks.

Mercedes Merimaa arvates kõlbab enamik taimi söögiks
Taimed korjatud algas päeva üks põnevamaid momente-söögivalmistamine.Esimeseks roaks olid nõgesekotletid-neid valmistasid õpetajad-ikka Mercedese sõbraliku juhendamise all.Teiseks valmistasime takjajuurtest takjakrõbinaid.Väga mõnusad näksid,vahelduseks mittetervislikele kartulikrõpsudele.Tuli juurikaid veidi keete,koorida,lõigata väikesed õhukesed seibid ja röstida.Väga põnev oli maltsast nn. pesto valmistamine- saime uskumatu maitseelamuse-nagu avokaado võie,mida võis määrida saia või leiva peale.Tüdrukute ülesandeks oli õitest ja punasest maltsast salatite valmistamine ja maitsestamine.Neile pakkus see tegevus suurt huvi.eriti salatite maitsestamine.Õiesalatit sobis täiendama klassikaline kaste,mis sisaldas õli,midagi haput ja magusat,pisut soola ning pisut pipart ja tulemus oli suurepärane.Poiste ülesanne oli veel taimi tuua ja vahelduseks ka suures tiigis elavaid karpkalutoita,mis muidugi poistele oli meeltmööda tegevus.
Söögid valmis,katsid õpilased laua ja võisime toite maitsda.Meile täiskasvanutele olid söögid väga maitsvad ja leidsime ühiselt,et nõgesekotletid olid suurepärased.Õpilased leidsid,et parim oli õiesalat,kuid neile maitsesid ka nõgesekotletid ja „takjakrõbuskid“.Joogiks oli karastav marjamorss ja väga maitsev õietee..Mercedese sõnul on nõges väga valgurikas taim ja oma koostiselt liha koostisele üsna lähedane.
Kui söödud läksid õpilased veel kalatiigi äärde ja meie võisime vestelda Mercedesega väga huvitavatel teemadel.Rääkisime muidugi maitsetaimedest ja üldse söömisharjumustest,aga ka energiatest ,õieteraapiast jne.Kõik see vaimsus ja kogu positiivne õhustik olid äärmiselt rikastavaks kogemuseks õpetajatele ja kogu talus veedetud aeg ja tegevused uudseks ja õpetlikuks kogemuseks õpilastele.Oli väga tore koolituspäev.
Õpetajad said kaasa Mercedes Merimaa raamatu „Minu tee taimede väeni“

Kokkuvõte Hispaania projektikohtumisest

PROJEKTIKOHTUMINE HISPAANIAS 03.03.2010- 07.03.2010.

3. märtsil 2010. a. kell 23.50 saabus peale kaheksateisttunnilist reisipaeva meie grupp koosseisus : Kaja Tammetalu, Sirje Trisna, Gerli Luks, Sirje Miglai (õpetajad) ja Carmen Kaljula, Hanna Kriiska, Tormi Vaher (õpilased) Ferroli. Õpetajad majutati Suizo hotelli ning õpilased hispaania kodudesse. Järgmisel päeval algas meie tööpäev kell 8.30 koolitutvustusega. Kõikidel osalejatel oli võimalus tutvuda olulisemate klassiruumidega.
Tänu õpilastest ja õpetajatest giididele saime väga põhjaliku ülevaate hispaania koolisüsteemist ja töökorraldusest antud koolis. Oli võimalik esitada kõikvõimalikke küsimusi hariduselu kohta Hispaanias. Ringkäigule järgnes sisukas esinemisprogramm, mille valmistasid ette õpilased , kes aastaringselt õpivad draamatundides. Kuna Eesti koolides puuduvad draamatunnid, siis oli see omanäoline kogemus nii õpetajatele kui ka õpilastele. Tervitusega esines koolidirektor. Järgnes õpilaste esimeste tundide külastamine-osalemine oma võõrustajatega. Õpetajatel algas esimene projektikoosolek, kus arutati tagasisidet SWITCH OFF kampaaniatele koolides ja kodudes.Ana1üüsiti tulemusi põhjalikumalt, avaldati arvamust. Ühiselt jõuti järeldusele, et kampaania oli olnud edukas ja õpetlik kõikides koolides ning kokkuhoid lausa uskumatu. Oma tulemusi koos graafikutega esitles ka Saksamaa grupp, kes seoses eksamitega ei saanud oma esitlust Iirimaal teha. Ühiselt jõuti järeldusele, et antud kampaania peaks koolides kujunema reegliks, mitte erandiks.
Tööpäevale järgnes jalutuskaik Ferrolis, tutvusime linna ajalooga, kultuuriga ja inimestega. Muljetavaldavamaks kujunes Ferroli sadama külastamine, sest uksed avas meile NATO sõjaväebaas. Meile tutvustati mitmeid ajaloolisi ehitisi, mis on tunnistajad Hispaania laevastiku ajaloolisele voimsusele. Külastasime ka Spanish Armada aegseid kaitseehitisi ja tänu giidile õppisime tundma, kuidas piiramisrõngas oli vanasti võimalik ellu jääda ja kuidas oli organiseeritud kindluste varustamine veega. Õhtu kulmineerus meile tundmatute mereandide tutvustamise ja maitsmisega.
5. märtsi hommik algas keIl 8.30. Toimus mitmetunnine tervislike toiduretseptide tutvustus ja hispaania kolleegid serveerisid oma retseptide põhjal valmistatud toite. Õpilaste esinemine oli sisutihe ning huvitav. Pärast väikest vaheaega meie hispaania kolleegid esitlesid kokkuvõtte kõikide riikide õpilaste toitumusharjumustest. Eesti õpilastest osales ülesandes üle 200 õpilase. Ülesannete tulemusel leidsime üles iga riigi positiivsemad ja negatiivsemad küljed. Kõige paremate toitumisharjumustega on tütarlapsed Türgis. Eesti koolid torkavad silma oma sooja lõunaga koolides, mis Euroopas on asendunud kuiva toiduga ja sooja toitu saavad lapsed alles õhtul, kui vanemad tulevad koju. Kõikide riikide õpilased valmistasid postreid , mis kutsusid toituma tervislikult. Koosoleku lõpuosas arutati ja valmistati ette kohtumist Saksamaal. Jagati ülesandeid ning lepiti kokku, mis peab selleks ajaks olema lõpetatud ja missugused tööd tulevad esitlemisele.
Päeva teisel poolel külastasime La Magdalenat ning peale einet suundusime rahvusparki Fragas do Eume ning läbisime 5 km raskustega loodusraja, kus bioloogiaõpetaja tutvustas meile puuliike ja taimeliike, mis kasvavad antud piirkonnas. Otsisime erinevusi ja sarnasusi. Õhtu lõpetasime ühise õhtusöögiga, kus avaldasime oma muljeid ning motteid.
6. märtsi hommik algas Santiago külastamisega, kus tippsündmuseks kujunes Santiago de Compostela katedraali külastamine. Giid tutvustas meile selle palverändurite püha paiga igat nurka ning saime hea ülevaate Hispaania ajaloost ning kiriku ajaloost. Ka linn pakkus hulgaliselt huvitavaid vaatamisväärsusi. Õhtul toimus lahkumisõhtu õpetajate ning õpilastega koos.
7. märtsi veetsid meie õpilased koos oma võõrustajatega ning tutvusid nende perede traditsioonidega. Õpetajad tutvusid Ferroliga ja kohtusid projetijuhiga, kellega vestlesid koolielust ja eksamikorraldustest Eestis ja Hispaanias. Hommikul kell 4 alustasime teekonda koju.

Teaduskooli konkurss

Teaduskooli konkurss 30. aprill 2009. XIc klassi õpilane Tormi Vahar osales oma tööga "13-16aastaste õpilaste likumisaktiivsus" teadustööde konkursil Pärnu Kolledžis. Teadustöö valmis Comeniuse projektitöö käigus, kus kahe õppeaasta jooksul koguti andmeid õpilastew liikumisaktiivsusest. Antud tööle anti kõrgeim hinne - Noore teaduri märk

Hispaania projektikohtumise arutelu

Osaleb Kaja Tammetalu, Sirje Trisna, Sirje Miglai ja Gerli Luks. Õpilastest: Hanna Kriiska, Tormi Vahar ja Karmen Kaljula. Otsustati, et retseptikogumisvõistlust korraldab 11c klass.

Koosolek

PKG õptajate koosolek. Eesmärk: Iirimaa projektikohtumise ülesannete jagamine, kohtumisest osavõtjate kinnitamine. Otsustati, et kohtumisel osalevad 4 õpetajat: Sirje Trisna, Eve Pampa, Kaja Tammetalu ja Aira Peterson ning õpilastest Tambet Väärtmaa. Hanna-Stin´a Sonts ja Karmen Kaljula.
Tunnikonspektid valmistavad ette õp Madis Somelar, Aira Peterson ja Anu Kiisk.

Osalemine rahvusvahelise veebipäeviku täitmises

"Kas sa toitud tervislikult?" Veebipõhist toidupäevikut testisid 8a ja 9a klassi õpilased.

Eesti looduskaitsealasid tutvustav matk

Eesmärk-tutvuda Hiiumaa loodus- ja maastikualadega, Hiiumaa liigilise mitmekesisuse tundmaõppimine. Koostöö tegemine Pärnu Loodusmajaga. Matka juhendaja oli õp Milvi Talts. Valmis CD fotodega.

Pärnu looduskaitsealasid tutvustav matk

Eesmärk - ettevalmistav töö materjalide ja fotode kogumiseks 2010 aasta ökobroüüri väljaandmiseks, koostööoskuste arendamine erinevas vanuses õpilasgruppide vahel, Pärnu linnamaastiku ja looduskaitsealade tundmaõppimine, aktiivse füüsilise liikumise propageerimine, õpimappide koostamine.
10c klass osales iseseisvalt matkal, kuid oli ka juhendaja ja läbiviija rollis.
Osalejad:1b, (24+6); 2a (23+6); 10c õp; Vb (7+6); VIIa (14+6); VIIa (8+6); VIIIc (8+6); Xc (35); XIIc (31)- kokku 180 õpilast

Comenius projekti „Life in Harmony with Nature“ 2008-2010 projektipäeviku-raamatu esitlus

30.aug.2010 tutvustasin projekti koordinaatorina projekti lõpptooteid (kalender, ökobrošüür, voldik, Saksamaal väljaantud Eesti projektikohtumise raamat) Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajatele. Toimus ka projektist osavõtvate õpetajate tänamine. Kõik õpetajad said tutvutada ka äsja valminud projektipäevikuga, kus on kajastatud olulisemad projekti tegevused aastatel 2008-2010. Projektipäevik koosneb kolmest raamatust (I ja II osa+Lisad). Projektipäevikust valmis ka CD. Projektipäeviku valmimisega loeme projekti „Life in Harmony with Nature“ lõppenuks.
Projektipäeviku I, II osa ja Lisad



Projekti koordinaator: Kaja Tammetalu

Õpilastel oli võimalik oma toidupäevikuid ise kujundada

7a klassi õpilase Tambet Väärtmaa kujundatud toidupäevik

Projekti „Life in harmony with Nature“ üldine kokkuvõte

Projekti käigus valmisid Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajatel ja õpilastel järgmised tooted:
CD-d, DVD-d
1. Film koolist, ajaloost (autor Silver Reinart 12a, esitatud Eesti projektikohtumisel Kehtna PK.-s)-DVD
2. Matk „Loodus linnaruumis“-fotod matkast (autor õp. Tiiu Vendel, valminud Eesti projektikohtumisel Pärnus, jagatud kõigile projektikoolidele)
3. Fotoalbumid Koidula pargist (autor õp. Viktor Perelõgin ja Tambet Väärtmaa 8a, 4 CD-d, fotosid kasutatud PP esitluse käigus Eesti projektikohtumisel)
4. Tunnikavad
„Music lesson“ (autorid õp. Anu Kiiskja Aira Peterson)
„History lesson“ (auror õp.Madis Somelar, mõlemad tunnikavad esitatud õp.Sirje Trisna ja Aira Petersoni poolt Iirimaa projektikohtumisel, CD-jagatud kõigile projektikoolidele)
5. Cooking book. Estonian recipes (autor Hanna Kriiska 11c, CD- jagatud kõikidele projektikoolidele)
6. Voldik Pärnu loodus- ja kultuuripaikadest (autor Eleriin Peterson 11c, CD)
7. Ökobrošüür Pärnu loodus-ja maastikukaitsealadest (autor Eleriin Peterson ja Mary-Ly Kalamees CD)
8. CD matkast Hiiumaa loodus- ja maastikukaitsealadele
PP esitlused
1. PP Eesti loodus- ja maastikukaitsealadest (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Inglismaa projektikohtumise käigus Halifaxi koolis). PP kadunud seoses arvutirikkega.
2. PP Eesti hariduselust (autor õp. Tiiu Leibur, esitatud Türgi projektikohtumise käigus keskkonnakonverentsil Yenifoca linnas)
3. PP Pärnu Koidula Gümnaasiumist (autor õp. Aira Peterson ja Silver Reinart 12a, esitatud õpilaste Priit Lätt 12a ja Erik Nisu 12a poolt Eesti projektikohtumisel Pärnus)
4. PP The step-counter test (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Eesti projektikohtumise käigus Pärnus)
5. PP Fotoalbum Koidula pargist (autorid 8a klassi õpilased (fotod), kujundada aidanud Vello Uustalu, esitatud Karmen Kaljula 9a ja Hanna-Stina Sontsi 9a poolt Eesti projektikohtumise käigus Pärnus)
6. PP The students reflection about the Comenius project (autorid Karmen Kaljula 9a ja Hanna-Stina Sonts 9a, antud tutvumiseks Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele pärast Eesti projektikohtumist)
7. PP Switch-off week (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Iirimaa projektkohtumise käigus).
8. PP Iirimaa kohtumise kokkuvõte (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 9a ja 8a klassi õpilastele pärast Iirimaa projektikohtumist)
9. PP Iirimaa Garethi juures (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 9a ja 8a klassi õpilastele pärast Iirimaa projektikohtumist)
10.PP Ferroli esitlus (autor Karmen Kaljula 9a, esitatud enne Hispaania projektikohtumist projektist osavõtvatele õpetajatele ja õpilastele tutvustamiseks)
11. PP Normal diet (autorid Tormi Vahar 11c ja Hanna Kriiska 11c, esitatud Hispaania projektikohtumise käigus)
12. PP Reis Hispaaniasse (autor Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 8a ja 9a klassi õpilastele pärast Hispaania projektikohtumist).
13. PP Pilk tulevikku“ (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi konverentsi ajal)
14. PP Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16 aaastaste noorte liikumine (autor Tormi vahar 11c, esitatud Pärnu koolide õpilaste teadustööde kaitsmisel Pärnu Koleedžis)
15. PP Life in harmony with Nature (autorid Eleriin Peterson 11c, Mery-Ly Kalamees 11c, Karl Kütt 11c, esitatud Saksamaa projektikohtumise ajal)

Muud tööd, tooted
1. Ajaleheartikkel Koidula Pressis. Comenius- harmoonias loodusega (autor Silver Reinart 11a, apr.2009)
2. Mapid matkadest, matka käigus valminud loodustooted
3. Voldik paberkandjal Pärnu tutvustavatest unikaalsetest loodus- ja kultuuripaikadest (autor Eleriin Peterson 11c, jagatud küikidele projektikoolidele, 45 eksemplari antud Pärnu Linnavalitsusele jagamiseks Rahvusvaheliste Hansapäevade raames)
4. Ökobrosüür paberkandjal (autor Eleriin Peterson 11c, jagatud kõikidele projektikoolidele 35 eksemplari antud Pärnu Linnavalitsusele jagamiseks Rahvusvaheliste Hansapäevade raames). Projekti lõputöö.
5. Projektikoole tutvustav seinaleht (autorid 9a klassi õpilased, juhendaja õp. Eve Pampa)
6. Seinaleht talvisest matkast (autorid 8a, 9c ja 9a õpilased, juhendajad õp. Sirje Trisna, Anu Kiisk ja Eve Pampa)

Projektikoolidega ühiselt valminud tööd
1. Cooking book-sisaldab kõikide projektikoolide rahvusretspte
2. Kalender 2010/11- sisaldab pilte kõikide projektikoolide tegemistest

Koostöö kogukonnaga
1. Merike Palginõmm- Läänemaa keskkonnaspetsialist
Matk „Loodus linnaruumis“ ettevalmistamine, juhendamine ja läbiviimine
2. Mercedes Merimaa- Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht
Toitumisloengud, tervisliku toitumise praktikum
3. Hardo Aasmäe-Eesti Entsüklopeediakirjastuse tegevjuht
Koidula Kooli Konverentsi „Pilk tulevikku“ avasõnavõtt
4. Jane Mets-Pärnu abilinnapea
Abi Pärnut tutvustavate voldikute ja ökobrosüüride levitamisel Rahvusvahelistel Hansapäevadel 24-27.juunil 2010
5. Urmas Lekk-Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja, Pärnu bioloogiaõpetajate ühenduse juht
6. Milvi Talts- Pärnu Loodusmaja õpetaja

Tagasiside küsitlused
2008/09 õ.a.
Kokku vastas tagasiside küsitlusele 124 õpilast

2009/10 õ.a.
Vastas 18 õpilast ja 5 õpetajat

Tulemuste levitamine
9-10 apr. 2010 projekti veebipõhine tutvustamine TÜ keskkonnahariduse seminaril
24-27.juunil 2010 ökobrošüüri levitamine Rahvusvaheliste Hansapäevade raames koostöös linnavalitsusega Pärnu väliskülalistele (35 tükki)
24-27.juunil 2010 ökovoldiku levitamine Rahvusvaheliste Hansapäevade raames koostöös Pärnu Linnavalitsusega Pärnu väliskülalistele (45 tükki)
30.augustil 2010 projektipäeviku (I, II osa+ LISAD) tutvustamine Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajatele ja koolitusfurma Hared lektoritele Sirje ja Georg Aherile (62 inimest)
Kõik projektitulemused 2008-2010 aastani kajastuvad blogis Pärnu Koidula Gümnaasiumi kodulehel. Blogi autor õpetaja Tiiu Leibur
http://lifeinharmonywithnature.blogspot.com/
Tormi Vahari teadustöö „Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16 aastaste noorte liikumine“ esitamine Pärnu Koidula Gümnaasiumi konverentsil „Pilk tulevikku“ 23.aprillil 2010 Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele, sama teadustöö kokkuvõtet esitas Tormi Vahar ka Pärnu Kolledžis õpilaste teadustööde konkursil Pärnu linna õpetajatele ja TÜ Pärnu Kolledži õppejõududele

Õpetajate Comenius projekti „Life in Harmony with Nature“ tagasiside lehtede analüüs 2009/10

Tagasiside lehtedele vastas: 5 Comenius projektis aktiivselt osalevat õpetajat

1. Paranenud keeleoskus

• Paranes suhtlemiskeel
• Paranes inglise keele oskus, õppisin uusi sõnu ja termineid
• Õppisin keskkonnaalaseid ingliskeelseid termineid
• Info tõlkimise oskus paranes
• Suhtlemine meilitsi inglise keeles paranes

2. Paranenud IKT oskused

• Paranes pilditöötlusoskus arvutis, blogipidamise oskus
• Hakkasin rohkem kasutama veebipõhiseid keskkondi
• Paranes ka IKT kasutamine ainetunnis
• Paranes info leidmise ja kasutamise oskus arvutist
• Õppisin pilditöötlust, tekstitöötlust seoses uurimistöö juhendamisega

3. Paranenud pedagoogilised oskused

• Paranes rühmatöö juhendamise ja koordineerimise oskus
• Paranes projektõppe rakendamine õppetöös
• Paranes teemade lõimimine lähtuvalt projektis käsitletuga
• Paranes oskus siduda õppekava teemasid prjektitööga
• Paranes ürituste organiseeerimise oskus-projektitöö andis uusi kogemusi
• Suurenes õpetajate kogemus pedagoogilises vallas, kuna sai õppida ja kogemusi jagada teiste Euroopa riikide õpetajatega
• Seinalehe ja matkamapi koostamine
• Õuesõppe tundide läbiviimise oskus paranes


4. Suurenenud motivatsioon

• Iga uus õnnestumine on motivaatoriks järgmiste ideede teostamisel
• Positiivne motiveeritus õpilaste poolt, huvi projektitegmise (õpitava) vastu kasvas
• Väga meeldis projektis osaleda
• Oli uus kogemus muusikaõpetajal tegelda loodusalaste probleemidega
• Väga tore oli teha koostööd oma lastega ja oma kooli- ja teiste riikide projektimeeskondadega
• Õpilastel õpitava rakendamine projektitöös ja praktilises elus

5. Paranenud projekti juhtimise oskused

• Paranes õpilaste juhendamine väljaspool koolitundi
• Mitmete osaprojektide läbiviimine arendas projektijuhtimise oskusi
• Sai uusi, huvitavaid mõtteid ja kuidas neid teoastada-n.ökobrošüür, kalender, raamat
• Klassis õppetöö juhtimisel, juhendamisel, töö planeerimisel, tehtud töö esitlemisel

6. Suurenenud teadmised partnerriikide ja nende maade kultuuride kohta

• Laienes silmaring, kuna vahetu kontakt annab sellele väga palju
• Sai uusi teadmisis teiste riikide koolisüsteemidest, kultuurist, keelest , looduskeskkonnast
• Sain uusi teadmisis Hispaania, Türgi, Saksamaa loodusest ja kultuurist
• Täitsime õpilastega küsitluslehe kõikide riikide kohta- saime teadmisis nii kultuuri, ajaloo, poliitika koolisüsteemi kui ka toitumisharjumuste kohta

7. Muu mõju

• Õppisisn ennast tundma uutes situatsioonides
• Uued teadmised tervislikust toitumisest
• Sain uusi teadmisi Pärnu rannaniitudel kasvavate kaitsealuste taimede kohta

Õpilaste Comenius projekti „Life in Harmony with Nature“ tagasiside lehtede analüüs 2009/10

Tagasiside lehtedele vastas: 9a-3, 9c-3, 11c 12 õpilast
Kokku vastas 18 õpilast

1. Paranenud keeleoskus ( jah-14 õp./ei-4 õp.)

• Tärkas huvi hispaania keele vastu, laienes sõnavara, sai õpitud mõned väljendid, suurenes julgus suhelda
• Paranes inglise, hispaania ja saksa keele oskus

2. Paranenud IKT oskused (jah-4 õp./ei-14 õp.)

• Õppisisn lähemalt tundma slide-show programmi (PP-presentatsioonid)
• Selgemad on Windows Office programmid
• Antud küsimus on võib-olla õpilaste jaoks liiga raskelt sõnastatud. Üldjuhul on Eesti õpilaste arvutikasutusokused väga head

3. Paranenud sotsiaalsed oskused (jah-15 õp./ei-3 õp.)

• Paranesid koostööoskused vanemate ja nooremate õpilaste vahel
• Muutusin suhtlemisel julgemaks
• Leidsin projekti käigus palju uusi sõpru, kellega suhtlen ka projektiväliselt
• Rühmatööde tegemine parandas sotsiaalseid oskusi
• Olen suheldes julgem ja oskan vestlust edasi viia
• Paranes suhtlemine teisest rahvusest inimestega
• Paranes suhtlemine täiesti võõraste inimestega
• Paranes suhtlemine kaasõpilastega

4. Suurenenud õpimotivatsioon (jah-10 õp./ei-8 õp.)

• Suurenes soov saada hea haridus, et külastada partnerriike ka tulevikus
• Mida suuremad on su teadmised, seda mugavamini tunned end võõrastega suheldes
• Suurenes soov õppida rohkem inglise keelt
• Suurenes huvi projektis käsitlevate teemade kohta n.tervislik toitumine

5. Suurenenud enesekindlus (jah-12 õp./ei- 6õp.)

• Õppisisn rohkem väärtustama Eestis saadavat haridust
• Tänu keeleoskuse paranemisele julgen minna võõraste juurde ja küsida n.teed
• Kui inimene on ühe ettekande juba teinud, on teise tegemine lihtsam, sest inimese enesekindlus on paranenud
• Paranes julgus avaldada oma arvamust
• Suudan võõras riigis toime tulla
• Julgesin välja öelda oma arvamuse

6. Suurenenud teadmised partnerriikide ja nende maade kultuuride kohta (jah-15 õp./ei-3 õp.)

• Sain rohkelt infot Hispaania poliitika ja ajaloo kohta
• Õppisisn tundma Inglise,Saksa ja Türgi riikide kultuuri ja kombeid
• Sain infot ka partnerriikkide looduse kohta
• Õppisin erinevate riikide toitumistavasid
• Täitsin partnerrikiide kohta käivaid töölehti ja tänu sellele sain nedest riikidest uusi teadmisi

7. Muu mõju

• Tekkisis uued sõbrad üle Euroopa
• Olin projektis üsna tubli
• Suurpärane kogemus, millega kaasnesid imelised mälestused ja sõbrad
• Kogemus kogu eluks, kuidas erinevates olukordades toime tulla
• Silmaringi laienemine
• Teave tervislike eluviiside ja loodussäästlikuse kohta

Comeniuslaste õppereis Läänemaale 27.juuli 2010

Õppereis seoses Eesti looduskaitse 100.aastapäevaga ning rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse ( elurikkus ) aastaga.
Kuna inimene on sajandeid loodusega arvestanud ja seda ka mõjutanud, siis peame kindlasti rääkima ka pärandkultuurist.
Keskkonnateemalistel õppereisidel on vajalik lisaks looduslikele objektidele tutvustada ka ajaloolisi ja kultuuriloolisi paikasid antud piirkonnas.
Sellest ka järgnev valik.
Õppereisi viis läbi Urmas Lekk-Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja, Pärnu linna bioloogiaõpetajate ainesektsiooni juht

1.Nedrema-Kalli puisniit ( Pärnumaa )
Nedrema puisniit on Eestis seni säilinud puisniitudest arvatavalt suurima niidetava maa pindalaga. Siin kasvab 17 liiki kaitsealuseid taimi, neist 15 on orhideeliigid. Liigitiheduselt on Nedrema puisniit Eestis keskmiste hulgas, sealt on leitud 54 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt. Nedrema puisniit kuulub Nedrema-Kalli maastikukaitseala koosseisu. Looduskaitse all 1991. aastast. 20. sajandi alguses oli Nedrema puisniit enam kui 250 ha suur. Veel 1991. aastal niideti Nedremal 2-3 ha puisniitu, seejärel 1995. aastal selle majandamine katkes. Tänaseks on Nedremal niidetava pindala suurus taas kasvanud ligi 50 hektarini. Nedrema õpperada on valminud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Koonga Looduse Sihtasutuse koostöös. Puisniidul on veel laagri- ja lõkkeplats.
2.Oidrema mõis ( Pärnumaa )
Oidremaa mõisa härrastemaja ja ka park on rajatud 19. sajandil von Lilienfeldtide poolt, kellele mõis kuulus 114 aastat.
Esimesed kirjalikud teated mõisast on 1590. aastast. Iseseisvaks sai 1658. aastal.
1684-1745 oli Oidremaa riigimõis ja sealt edasi erakätes.
Praegu erakätes olev majutusasutus, mis on tuntuks saanud ühe- ja mitmepäevaste jalgrattaretkede poolest muistses Mihkli kihelkonnas.
3.Matsalu Rahvuspargi keskus Penijõe mõisas
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.
Rahvuspargi keskuses suurepärane ekspositsioon ja õppeklassid.
Õpetajad ja õpilased Matsalu Rahvuspargis
Matsalu Rahvuspargist sai ostetud ka järgmised õppefilmid:
Rein Maran „Eesti kotkad“
Rein Maran „Pesupäev ehk väike linnuaabits“
Rein Maran „Sundasunik“
Rein Maran „Üheksavägised“
Fred Jüssi ja Riinu Rannap „Konnalaulud
Saime ka hulgaliselt infomaterjale edasiste projektide kirjutamiseks ja koolitundide sisustamiseks.

4.Kirbla pank
Kirbla piirkonnas esineb kaljuvoorena aluspõhjakõvik, mille moodustab biohermne dolomiit.
Kõrgus kuni 4,5 m ; maasääre pikkus on 3,2 km, laius kuni 300 m .
Siin leidub Antsülusjärve aegsetes kruusades ja liivades säilinud molluskite kodasid
Maasäär on Antsülusjärve ja Litoriinamere kompleksne rannamoodustis, mis tekkis
8700-6900 aasta eest.
Astangu peal asub mälestusmärk siit kandist pärit Eeri Kumarile.
Eerik Kumari oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja aastast 1989.
5.Ridala kirik
Ridala Maarja-Magdaleenale pühendatud kirik on Läänemaal vanimaid ja kaunimaid. Liginema kutsuv on pühakoda oma hoolitsetuses. Ehedalt arhailine, väga sarnane teistele Saare-Lääne kirikutele: väheldane, kuid monumentaalne ühelööviline kõrge tornita kodakirik ( kindluskirik).
Tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal või lõpuveerandil püstitatud jumalakoda.
6.Haapsalu rannapromenaad
Haapsalu linnavalitsus on kirjutanud, et nad ei taotle mitte ainult kaldaala korrastatust, vaid ka ajaloolist identsust. Sellisena kujuneb promenaadist ainulaadne vabaõhu teemapark, millist pole teistes linnades.
Promenaadi rekonstrueerimine toob Haapsallu tagasi algupärase kuurordilinna õhustiku ja teenused: paadisõidu, muusikud, piknikud, kunstnikud, õhtused kontserdid.
Seda peaks pärnakatel olema huvitav oma silmaga näha ja võrrelda kuurortlinnu.
7.Rannarootsi muuseum
Rannarootsi Muuseumi tegevuse eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikul ja mandriosal asunud eestirootslaste kultuuriga. Tuntuks saanud võitlustega oma privileegide eest läbi mitme aastasaja. Kunagi elujõuline rahvusgrupp jäi Teises maailmasõjas ajaloo hammasrataste vahele ja kaotas kodumaal järjepidevuse.
Rootslased on asustanud mõningate arvamuste kohaselt Loode-Eesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat

Sammulugeja töö jätkamine

Eesmärk: korrektsete andmete kogumine teadutööks apr 2010

Projekti tutvustamine Tallinna Ülikoolis

Projekti "Life in Harmony with Nature" tutvustus Tallinna Ülikoolis keskkonnahariduse teemalisel seminaril. Projekti tutvustus saadetud Tallinna Ülikooli