Teadustöö

Tormi Vahar


PÄRNU KOIDULA GÜMNAASIUMI 13-16 AASTASTE NOORTE LIIKUMINE

Õpilasuurimistöö


Sissejuhatus

Minu töö “Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16-aastaste noorte liikumine” käsitleb noorte liikumisaktiivsust. Puutusin selle teemaga esmakordselt kokku osaledes rahvusvahelises projektis Comenius – “Life in Harmony with Nature”. Selle projekti raames uuriti Pärnu Koidula Gümnaasiumi algatusel 6 riigi (Eesti, Saksamaa, Türgi, Hispaania, Iirimaa ja Inglismaa) noorte liikumist.
Osutusin uuritavate õpilaste valimikku, kes pidid kandma sammumõõtjaid selgitamaks noorte liikumisaktiivsust. Hiljem tegin kokkuvõtteid kõikide riikide õpilaste liikimisest ja mind hakkasid huvitama noorte liikumisharjumused.
Inimese üldine tervislik seisund on väga tihedalt seotud tema elustiili, sealhulgas liikumisharjumustega. See eluperiood on hea tervise alustala tulevikuks, kuna teismeliseeas kujunevad välja paljud harjumused ja arusaamad tervislikust elustiilist.
Lugedes paljude tunnustatud Eesti teadlaste: Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm, Selma Teesalu, Aili Paju, Riina Raudsik, Kristjan Port, jt, samuti Ameerika teadlaste: Kenneth Cooper, David R. Basset Jr. jt poolt avaldatud materjale aktiivse liikumise mõjust tervisele kinnistus minus soov uurida antud valdkonda.
Tööd alustades püstitasin 2 hüpoteesi:
1. 13-16- aastased noored ei liigu piisavalt, s.t ei tee üle 9000-10000 sammu päevas, mis on soovitatav vajaliku kehalise koormuse saamiseks
2. 13-16- aastaste noorte aeroobsete sammude hulk ei ületa 3000 sammu
Töö materjali kogusin 100 Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastaste (vastavalt 7-9 klass) õpilaste hulgas. Jagasin õpilastele sammumõõtjad, mis võimaldasid registreerida: sammude koguhulka, aeroobseid samme, läbitud vahemaad ning liikumiseks kulutatud kilokaloreid.
Uurimuses osalenud õpilased kandsid sammumõõtjaid 7 päeva, iga päev 12 tundi (8:00-20:00). Iga päeva lõpus kandsid õpilased andmed töölehele.
Mul polnud võimalik kogutud andmeid teistega võrrelda, kuna ma ei leidnud ühtegi sarnselt läbiviidud tööd Eesti noorte hulgas.
Läbitöötatud materjalist sain informatsiooni aktiivse liikumise tähtsusest inimese tervisele, mis hõlmab südame-vereringe elundkonda, hingamiselundkonda, liikumiselundkonda kui ka vaimset tervist. Seega hõlmab minu töö aktiivse liikumise mõju nendele organismi osadele ja annab soovitusi liikumiseks, mis võimaldavad tagada nende elundkondade normaalse ja tasakaalustatud toimimise.
Antud töö koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest osast. Eriti kõrgelt hindan ise töö praktilist osa.

1. UURIMISMETOODIKA ISELOOMUSTUS

1.1. Uurimisala

Tööd alustades eeldasin, et enamus noortest ei soorita päevas soovitatavat 9000-10000 sammu ja ega tee 3000 aeroobset sammu. Uuringu viisin läbi Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastaste (7-10 klass) noorte seas. Uurimustöö infoallikaks oli õpilaste poolt täidetud tööleht (vt lisa 1). Töö teostamise käigus märkis õpilane iga päeva lõpul töölehele aeroobsed sammud, kilokalorid, läbitud vahemaa kilomeetrites, kogu sammude arvu ja arvutas aeroobsete sammude osakaalu protsentides.
Noorte liikumise hindamisel kasutati sammumõõtjaid (Omron HJ-109-E) 7 päeva 12 tundi, iga päev kella 8:00-20:00.
Enne sammumõõtja kasutamist reguleeriti sammumõõtja vastavalt õpilase individuaalsetele parameetritele (kehakaal ja sammupikkus) ning sisestati üldandmed (kellaaeg).
Sammupikkus on vahemaa ühe jala varvastest teise jala varvasteni, kui jalg on sammuks ette sirutatud. Sammupikkuse selgeks tegemiseks leitakse keskmine sammupikkus: 10. sammuga läbitud vahemaa jagatakse sammude arvuga (10-ga).
Täpsemate andmete saamiseks seadistati sammumõõtja tundlikkus: sammumõõtja kinnitatakse paralleelselt vööga, liikumisel säilitatakse tempo. Tehakse 100 sammu ja kontrollitakse sammumõõtja poolt registreeritud sammude arvu. Viga ei tohi olla suurem kui +5 või -5 (<95 või >105). Suurema vea korral reguleeritakse tundlikkust ja korratakse protseduuri.
Sammumõõtja Omron JK-109-E:
1. võimaldab registreerida:
• sammude arv: 0-99 999 sammu
• aeroobse treeningu sammude arv: 0-99 999
• kulutatud kalorite arv: 0-99 999 kcal
• läbitud vahemaa: 0,00-999,99 km
• mällu salvestatakse 7 viimase päeva andmed
2. seatavate väärtuste vahemikud:
• kehakaal: 30-136 kg 1kg täpsusega
• sammupikkus: 30-120 cm 1 cm täpsusega
Sammumõõtja Omron JK-109-E sammude registreerimise täpsus on +/- 5%

1.2. Uurimisobjekti iseloomustus ja andmetöötlus

Uuringusse olid kaasatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastased õpilased (7-10 klass). Kokku osales 100 õpilast, kelle esitatud tulemustest sai uurimustöösse kaasata 78 (vt tabel 1 ja lisa 2). Ülejäänud 22 katkestasid või polnud nende töölehed uurimuses kasutatavad.

1.3. Tulemused

Uurimustest selgus, et keskmiselt läbisid õpilased päevas 6,76 kilomeetrit, kulutasid liikumisel 337,11 kilokalorit, sooritades selle distantsi keskel 9104,42 sammu, millest 2428,24 olid aeroobsed, mis moodustasid 20,65% kogusammudest (moodustasid 20,65% kogusammudest).
Tulemustest selgus, et 16-aastased õpilased liiguvad kõige rohkem. 16-aastased noormehed sooritasid 13400,2 sammu ja neiud 10605,82 sammu päevas. Mõlemad ületasid seega soovitatava päevase 10000 sammu piiri.
Andmete põhjal võib väita, et noormeeste liikumisaktiivsus on kõrgem võrreldes neidudega (vastavad keskmised 9410,38 ja 8798,45 sammu päevas).
10000 või rohkem sammu sooritasid 29 õpilast, mis on 37% õpilaste koguarvust. Seega oli minu esimene hüpotees (13-16- aastased noored ei liigu piisavalt, s.t ei tee üle 9000-10000 sammu päevas, mis on soovitatav vajaliku kehalise koormuse saamiseks) tõene. Kinnistus leidis ka minu teine hüpotees (13-16- aastaste noorte sammude hulk ei ületa 3000 sammu). 3000 või enam aeroobset sammu liikusid 18 õpilast, mis on 23% kogu õpilaste arvust. Järelikult liikusid õpilased vähem kui soovitatava vajaliku kehalise koormuse saavutamiseks on oluline.

SUMMARY

Active movement amongst young people os important to maintain god health and forming healthy lifestyles in the future. The benefits of physical activity during childhod is preventively important to avoid illnesses in future life.
The general activity of movement amongst the researched age groups is low: the 9104,42 steps and 2428,24 aerobic steps made by 78 students who participated in the research shows their low movement intensity.
The recommended 3000 aerobic steps per day was exeeded only by 18 students and the recommended 10000 steps per day by 29 students. Only 17 students exeeded both of the recommended numbers.
The percentage of aerobic steps (20,65%) was low.
Comparing the collected data by sex of the students involved in the research, it occured that the most steps are being made by 16-year-old boys (13’400) and girls (10’605,82). Both of them exeed the 10’000 recommendary step margin. The 15-year-old boys (7606,15) and 13-year-old girls (7660,23) had the lowest average moving intensity per day. Based on the results, we can say that boys have higher moving intensity (an average of 9410,38 steps per day) than girls (an average of 8798,45 steps per day).
Looking at the aerobic steps averagely made per day by students who took part of the testing, it comes out that most aerobic steps were made by 16-year-old boys (4077,88 aerobic steps) and 13-year-old girls (2552,72 aerobic steps). Only 16-year-old boys succeeded to make more aerobic steps than the recommended 3000 aerobic steps. The least aerobic steps averagely per day were made by 14-year-old girls (1543,45 aerobic steps) and 13-year-old boys (2160,93 aerobic steps)

KASUTATUD KIRJANDUS

1. eHow.About Arobic Movements. http://www.ehow.com/about_4566464_aerobic-movements.html
2. Physical Activity Guidelines for Americans. Chapter 2: Physical Activity Has Many Health Benefits. http://www.health.gov/PAGuidelines/guidelines/chapter2.aspx
3. Sooba, Eve 2008. Tervislik Liikumine. www.haigekassa.ee/files/est_kindlustatule.../kehaline_aktiivsus.pdf
4. Physical Activity Guidelines for Americans. 2008 Physical Activity Guidelines for Americans Summary http://www.health.gov/PAGuidelines/guidelines/summary.aspx
5. Blair SN, Kohl HW, Gordon NF, Paffenbarger RS Jr. ; Division of Epidemiology, Institute for Aerobics Research, Dallas, TX 75230. ; PMID: 1599603 [PubMed - indexed for MEDLINE]
6. Paju, Aili 2007. Loodusravi. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 61.
7. Tudor-Locke C, David R. Bassett Jr. ; Sports Med 34(1):1-8, 2004.)
8. Jukka Harju. Aeroobne treening. www.struktuur.net/marten/sport/Aeroobne%20treening.pdf
9. Gibbons LW, Blair SN, Cooper KH, Smith M ; PMID: 6831681 [PubMed - indexed for MEDLINE]
10. Duncan JJ, Farr JE, Upton SJ, Hagan RD, Oglesby ME, Blair SN. ; MID: 4057469 [PubMed - indexed for MEDLINE]
11. Schmidt, R. F., G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut, lk 418.
12. Schmidt, R. F., G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut, lk 636.
13. Zilmer, Mihkel, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm 2001. Meditsiiniline Biokeemia I. Tartu: Biokeemia Instituut, Biomeedikum, Arstiteaduskond, Tartu Ülikool, lk 234-236.
14. Terviseinfo.ee. Ainevahetussündroom. http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1361
15. Tallinna Haridusameti konverents. Kuhu unustasin töövõime? K. Port. http://www.tallinn.ee/est/g6008s37342
16. Teesalu, Selma, Tiiu Vihalemm 1998.Seedimine, toitumine,dieedid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 54
17. Mees.eu. lk 74. Putita oma aju. Sport nr 7/2006
18. Balti Luukonverentsi andmed, Bronholm 1997
19. Teesalu, Selma 1998. Laste ja noorukite osteoporoos – luude hõrenemine. Tartumaa Trükk, lk19
20. Servan-Schreiber. Stressist vabaks ilma ravimiteta. Tallinna Varrak 2005, lk 163
21. Trimm.ee. Sport ja liikumine tugevdab tervist. http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=168
22. Paju, Aili, Riina Raudsik 2007. Stress kui asümmeetriline seisund. Loomulik ravi. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 52-54.
23. Ida-Viru Maavalitsus 2006. Tervisedendus Ida-Virumaal. http://www.ivmv.ee/docs/s0d10.pdf