Saturday, November 6, 2010
Projektikohtumine
Pärnu Koidula Gümnaasiumi 2008/2009 projektiaasta lõpetamine. Türgi projektikohtumise piltide vaatamine, õpetajate tänamine
Monday, September 27, 2010
Rahvuslike retseptide kogumise võistlus ja eesti toidu päev
15.veebr.2010 viis 11c klass läbi rahvuslike retseptide kogumise võistluse. Antud võistluse eesmärgiks oli huvitavamate rahvuslike retseptide kogumine ja esitlemine Hispaania projektikohtumisel. Kõik õpilased tõid selleks päevaks kooli kaasa erinevaid retseptiraamatuid. Klass jagati 4 gruppi. Iga grupp valis 5 huvitavamat retsepti ja tutvustas neid teistele. Võistluse lõpus valiti välja 10 retsepti.(vaata PP-Normal diet).
18.veebr. otsusti korraldada eesti toidu päev. Eesti toidu päeva otsutas korraldada 11c klass.Eesmärgiks oli eesti rahvustoidu propageerimine
õpilaste hulgas. Retseptide kogumise võitluselt jäi sõelale 4 huvitavamat retsepti: segasalat, frikadellisupp, sealiha kartulite ja praekapsaga, juustukook marjadega. Eriti hoos olid toiduvalmistamisel just poisid. Retseptide kogumise võistlusest ja eesti toidu päevas valmis õpilastel Hanna Kriiska ja Tormi Vahar kokkuvõte PP-esitlus „Normal diet“, mis kanti ette Hispaania projektikohtumisel. (vaata PP-Normal diet).
18.veebr. otsusti korraldada eesti toidu päev. Eesti toidu päeva otsutas korraldada 11c klass.Eesmärgiks oli eesti rahvustoidu propageerimine
õpilaste hulgas. Retseptide kogumise võitluselt jäi sõelale 4 huvitavamat retsepti: segasalat, frikadellisupp, sealiha kartulite ja praekapsaga, juustukook marjadega. Eriti hoos olid toiduvalmistamisel just poisid. Retseptide kogumise võistlusest ja eesti toidu päevas valmis õpilastel Hanna Kriiska ja Tormi Vahar kokkuvõte PP-esitlus „Normal diet“, mis kanti ette Hispaania projektikohtumisel. (vaata PP-Normal diet).
10. Keskkonnakonverents „Elurikkus on elujõud”
10. Keskkonnakonverents „Elurikkus on elujõud” Pärnu Keskraamatukogus 22. mail 2009. Comenius õpilased koos klassijuhatajatega osalesid konverentsil ja kuulasid Georg Aheri ettekannet Pärnumaa loodus- ja maastikukaitsealadest ning Pärnu ja Eesti looduskaitse ajaloost. Osalesid õpilased Vb-10 õpilast (õp. Gerli Luks),VIIa- 14 õpilast (õp. Sirje Trisna), VIIIa- 8 õpilast (õp. Eve Pampa), VIIIc-7 õpilast (õp. Anu Kiisk), Xc-35 õpilast (õp. Sirje Miglai). Kokku osales konverentsil 74 õpilast.
Projektikohtumine Christian-Gottfried-Ehrenberg Gymnasium-s Delitzsh-s 26-31.maini 2010
Pärnu Koidula Gümnaasiumi projektimeeskond koosseisus: Sirje Trisna, Kaja Tammetalu, Anu Kiisk ja Tiiu Leibur (õpetajad) ning Eleriin Peterson, Karl Kütt ja Mery-Ly Kalamees (õpilased) jõudis Leipzigisse 26.mail hilja õhtul, kus meil oli vastas Saksamaa projektikoordinaator Birgit Kapitza.
Lend Leipzigisse oli tore veel seetõttu, et meiega samas lennukis oli ka Eesti majanusminister, kes tundis huvi, kuhu me läheme ja vestles pikemalt Eleriin Petersoniga projektist. Leipzigist sõitsime bussiga Delitschisse, kus õpetajad paigutati hotelli „Zum Weissen“ ja õpilasi ootasid lapsevanemad, et viia neid oma kodudesse.
27.mai
Pärv algas Delitzschi Linnavalitsuse külastamisega.Sellele järgnes õpilastele ja õpetajatel linna tutvustus, kus giidideks olid õpilased
Linnaekskursioonile järgnes koolilõuna. Koolilõuna oli meie arvates rohkem eine, mis koosnes erinevat sorti võileibadest.Raske oli harjuda toore hakkliha söömisega, mis on sakslaste hulgas väga populaarne. Seejärel siirdusid kõik Lakelandi bussieskursioonile.Seal saime teada, mida võib looodusega teha kivisöe kaevandamine ja kuidas suured kaevandused maastikku rikuvad. Õhtul toimus kõigile tutvusmisõhtu „küünis“, mis kujtab endast endisest küünist tehtud kohvikut („Barn in Schekenberg“).Kuulasime ja vaatasime seal õpilaste etteasteid, õpilased ja õpetajad said omavahel rohkem sõbraks.
28.mai
Päev algas õpilastele ja õpetajatel kooli aulas, kus toimusid mitmed erinevad õpilasettekanded
Õpilastel oli ka harukordne võimalus õppida saksa koolisüsteemi tundma, kui nad oma majutajatega (saksa kooliõpilased) koos erinevates tundides osalesid. Arvatavasti kõige suurem erinevus on see, et nende tunnid kestavad 2 järjestikust akadeemilist tundi, süsteem, mida Eestis on rakendanud vaid Hugo Treffneri Gümnaasium. Muljetavaldav oli veel ka keemia-alase suunitlusega näidend uinuvast kaunitarist, mida nende koolis esitatavat iga suurema sündmuse puhul. Humoorikas oli vast see, kuidas nad regulatsioonidele vilistavad, sest etenduse lõppedes oli ruum täis suitsu ja õhus oli tunda vänget ammoniaagi haisu (jääkproduktid etenduse ajal kasutatud eriefektidest). Delitzschi Gümnaasiumi juures jäi silma õpilaste lähedane omavaheline suhtlus ja nende sõbralikkus - nähtus, mida Eesti koolides harva kohtab. Võib-olla on asi lõunamaisemas kliimas või väiksemas kogukonnas, aga just sedasorti kamraadilik käitumine on omadus, mida Eesti koolidesse oleks hea integreerida. Pärastlõunal esitlesid kõik koolid oma loodud ökobrošüüre.meie koolist esitlesid ökobrosüüri Eleriin Peterson, Mery-Ly Kalamees ja Karl Kütt. Karl sai kiita oma väga hea inglise keele oskuse pärast. Esitatud bukletid olid erinevad, nii sisult, mahult kui ka suunitluselt. Mõned bukletid sisaldasid rohkelt turismi-alast infot, samas jäid aga vajaka looduslikust aspektist ( mis moodustab suure osa selle kindla projekti suunast). Samas olid mõned bukletid seotud liialt õppematerjaliga ja olid seetõttu kuivad lugeda. Buklettidest sooviks välja tuua sakslaste ja iirlaste omad, mis olid mõlemad mahukad, aga samas kergesti loetavad. Samuti oli huvitav käsitleda Eestit tutvustavat raamatut, mis oli valmistatud saksa kooliõpilaste poolt nende eelneva Comeniuse projekti kokkutuleku põhjal Eestisse 2009. aasta Septembris.
Edasi järgnes ekskursioon Leipzigisse. Leipzigis käisime me Püha Nikolause kirikus, kust algasid nn. Esmaspäeva demonstratsioonid 1989 aastal. Samuti külastasime Leipzigis J. W. Goethe ausammast. Leipzigis oli õpetajatel võimalik külastada kuulsat Auerbachi keldrit (Auerbachs Keller)
29.mai
Päev algas väljasõiduga Dresdenisse. Dresdenis tehti meile bussieksursioon ja jalutuskäik giidiga, mille käigus tutvustati meile linna kuulsamaid vaatamisväärsusi ning samuti räägiti Dresdeni ajaloost (eriti suurt rõhku pandi Dresdeni pommitamisele 2. maailmasõjas). Tähtsaim külastatud objektidest on vast Meie Leedi kirik linna peaväljakul, mis purunes täielikult 1945 aasta pommitamises ja mille ülesehitust alustati alles 1993. aastal ja lõpetati aastal 2005, aasta enne Dresdeni 800-dat sünnipäeva. Kui hakksime Dresdenist tagasi sõitma, said kõik projektis osalenud õpetajad ja õpilased mälestuseks kruusid, millel oli peal ühispilt.
Õhtul oli õpetajatele ette nähtud õhtusöök Delitzcshis, kus projekti koordinaator Birgit jaotas kõigile koolidele kostöös valminud kalendrid. See hetk oli väga meeldiv ja südantsoojendav.
Delitzschi inimesed olid väga sõbralikud ja enamus neist olid üksteisega sina peal. Vast ainus suur sallimatus oli neil endise Saksa DV vastu. Põhjus on selles, et Delitzschi ( ja veel paljude teiste keskaegsete väikelinnade ) kohale taheti DV ajal luua avatud kivisöe kaevandus, mille käigus oleks Delitzschit ümbritsev maaliline lapitekimaastik ja imeilus väikelinn samuti hävitatud, et fossiilenergiat toota. Õnneks kadusid plaanid luua hiiglaslikku söekaevandust koos Saksa Demokraatliku vabariigi endaga. Südantsoojendav oli näha, et vähemalt riigis, kus on nii vähe metsa, kasutatakse lagedat maad maksimaalselt ära tuuleenergia tootmiseks.
30.mail algas kojusõit.
Meie alustasime koduteed 31.mail
Pärnu Koidula Gümnaasiumi ja Kehtna Põhikooli õpetajate ühisarutelu enne Eesti projektikohtumist 15.mai. 2009
15.mail. 2009 said Pärnu Koidula Gümnaasiumis kokku meie kooli projektiõpetajad ja Kehtna Põhikooli projektiõpetajad, et aruatada 16-20.sept.2009 toimuvat Eesti projektikohtumist. Kuna Eestist osaleb „Life in harmony with Nature“ projektis 2 kooli, siis pidime hästi täpselt jaotama ülesanded ja paika panema konkreetse projekti kava. Kõigepealt kinnitasime projektis tegevad õpetajad.
Pärnu Koidula Gümnaasiumist osalevad konkreetsetes tegevustes järgmised õpetajad:
Kaja Tammetalu- projekti koordinaator; Tiiu Leibur, Tiiu Vendel, Anu Kiisk, Aira Peterson, Eve Pampa, Gerli Luks, Sirje Miglai, Sirje Trisna.
Kehtna Põhikoolist osalevad õpetajad:
Meeli Jänes.projekti koordinaator, Evelyn Kurg, Mall Niinemets, Airi Metsaäär.
Ühise arutelu käigus otsustasime, et Pärnu Koidula Gümnaasium võtab külalised vastu, tutvustab neile koolimaja, viib nendega läbi maastikumängu ja külastab C.R.Jakobsoni talumuuseumi.
16.sept. koolimaja tutvustus peab toimuma järgnevalt:
1. Koidula büst
2. võimla, söökla
3. aula
4. kooli raadio
5. direktor, sekretär, õppealajuhatajad
6. õpetajate tuba
7. informaatikaklass
8. raamatukogu
9. kodunduse klass
Tutvustust teevad:
Annely Jüriöö, Karl Kevad ja Armand Sutt 6a klassist
Vastutav õpetaja: Õp. Sirje Trisna, Tiina Hendrikson
Määrasime 17.sept.orienteerumismängu ülesannete jaotuse klassiti ja vastutajad:
1. Terviseparadiis-9c õp. Anu Kiisk
2. Rannapromenaad-7a õp. Sirje Trisna
3. Rannahoone-7a õp. Sirje Trisna
4. Mudaravila- 9a õp. Eve Pampa
5. Ammende villa-9a õp. Eve Pampa
6. Tallinna väravad- 9a õp. Eve Pampa
7. Rüütli plats- 9c õp. Anu Kiisk
8. Koidula park- 7a õp. Sirje Trisna
Orienteerumismängu põhivastutajad on õpetajad: Sirje Miglai, Gerli Luks
Kehtna Põhikoolile jäi külastus Järvakandi Klaasimuuseumisse, ekskursioon Kehtnas ja Raplas ja lõpuõhtu Tarsi talus ning külaliste saatmine Tallinna lennujaama.
Kava muudatused ja täpsustused pidime läbi arutama septembri alguses.
Pärnu Koidula Gümnaasiumist osalevad konkreetsetes tegevustes järgmised õpetajad:
Kaja Tammetalu- projekti koordinaator; Tiiu Leibur, Tiiu Vendel, Anu Kiisk, Aira Peterson, Eve Pampa, Gerli Luks, Sirje Miglai, Sirje Trisna.
Kehtna Põhikoolist osalevad õpetajad:
Meeli Jänes.projekti koordinaator, Evelyn Kurg, Mall Niinemets, Airi Metsaäär.
Ühise arutelu käigus otsustasime, et Pärnu Koidula Gümnaasium võtab külalised vastu, tutvustab neile koolimaja, viib nendega läbi maastikumängu ja külastab C.R.Jakobsoni talumuuseumi.
16.sept. koolimaja tutvustus peab toimuma järgnevalt:
1. Koidula büst
2. võimla, söökla
3. aula
4. kooli raadio
5. direktor, sekretär, õppealajuhatajad
6. õpetajate tuba
7. informaatikaklass
8. raamatukogu
9. kodunduse klass
Tutvustust teevad:
Annely Jüriöö, Karl Kevad ja Armand Sutt 6a klassist
Vastutav õpetaja: Õp. Sirje Trisna, Tiina Hendrikson
Määrasime 17.sept.orienteerumismängu ülesannete jaotuse klassiti ja vastutajad:
1. Terviseparadiis-9c õp. Anu Kiisk
2. Rannapromenaad-7a õp. Sirje Trisna
3. Rannahoone-7a õp. Sirje Trisna
4. Mudaravila- 9a õp. Eve Pampa
5. Ammende villa-9a õp. Eve Pampa
6. Tallinna väravad- 9a õp. Eve Pampa
7. Rüütli plats- 9c õp. Anu Kiisk
8. Koidula park- 7a õp. Sirje Trisna
Orienteerumismängu põhivastutajad on õpetajad: Sirje Miglai, Gerli Luks
Kehtna Põhikoolile jäi külastus Järvakandi Klaasimuuseumisse, ekskursioon Kehtnas ja Raplas ja lõpuõhtu Tarsi talus ning külaliste saatmine Tallinna lennujaama.
Kava muudatused ja täpsustused pidime läbi arutama septembri alguses.
Väljasõit Mercedes Merimaa tallu
Külaskäik Mercedes Merimaa tallu
22.juunil toimus meil Comenius projekti raames külastuskäik õieterapeudi ja taimetarga Mercedes Merimaa tallu.Meie grupis osalesid õpetajad Gerli Luks,Eve Pampa,Kaja Tammetalu ja Anu Kiisk,ning õpilased Age Kubilius Jane Arujõe,Gerli Tammann,Anett Heinam,Emilia Laas, Kristjan Pani, Madis Vihterpal,Romet ja Elisabeth Loorents.
Mercedes Merimaa võttis meid rõõmsameelselt oma talu aiaväravas vastu.Esmalt näitas ta meile oma talu ja rääkis pisut oma tegemistest.Siis suundusime aeda,et lähemalt tutvuda maitsetaimede ja ka söödavate umbrohutaimedega.Õpilased said kaasa kausid,et koguda neisse taimi,millest mõningad olid tuttavad,aga palju oli ka selliseid taimi,millest ei osanud iial arvata,et neid võiks söögiks kasutada.Osad õpilased kogusid kindlaid taimi,millest planeerisime valmistada salati ja sooja lõuna.Salati jaoks kogusime aasseaherne ja hariliku läätse õisi,ristikheina õisi ja kõrvenõgeseid nõgesekotlettide tarbeks.
Mercedes Merimaa arvates kõlbab enamik taimi söögiks
Taimed korjatud algas päeva üks põnevamaid momente-söögivalmistamine.Esimeseks roaks olid nõgesekotletid-neid valmistasid õpetajad-ikka Mercedese sõbraliku juhendamise all.Teiseks valmistasime takjajuurtest takjakrõbinaid.Väga mõnusad näksid,vahelduseks mittetervislikele kartulikrõpsudele.Tuli juurikaid veidi keete,koorida,lõigata väikesed õhukesed seibid ja röstida.Väga põnev oli maltsast nn. pesto valmistamine- saime uskumatu maitseelamuse-nagu avokaado võie,mida võis määrida saia või leiva peale.Tüdrukute ülesandeks oli õitest ja punasest maltsast salatite valmistamine ja maitsestamine.Neile pakkus see tegevus suurt huvi.eriti salatite maitsestamine.Õiesalatit sobis täiendama klassikaline kaste,mis sisaldas õli,midagi haput ja magusat,pisut soola ning pisut pipart ja tulemus oli suurepärane.Poiste ülesanne oli veel taimi tuua ja vahelduseks ka suures tiigis elavaid karpkalutoita,mis muidugi poistele oli meeltmööda tegevus.
Söögid valmis,katsid õpilased laua ja võisime toite maitsda.Meile täiskasvanutele olid söögid väga maitsvad ja leidsime ühiselt,et nõgesekotletid olid suurepärased.Õpilased leidsid,et parim oli õiesalat,kuid neile maitsesid ka nõgesekotletid ja „takjakrõbuskid“.Joogiks oli karastav marjamorss ja väga maitsev õietee..Mercedese sõnul on nõges väga valgurikas taim ja oma koostiselt liha koostisele üsna lähedane.
Kui söödud läksid õpilased veel kalatiigi äärde ja meie võisime vestelda Mercedesega väga huvitavatel teemadel.Rääkisime muidugi maitsetaimedest ja üldse söömisharjumustest,aga ka energiatest ,õieteraapiast jne.Kõik see vaimsus ja kogu positiivne õhustik olid äärmiselt rikastavaks kogemuseks õpetajatele ja kogu talus veedetud aeg ja tegevused uudseks ja õpetlikuks kogemuseks õpilastele.Oli väga tore koolituspäev.
Õpetajad said kaasa Mercedes Merimaa raamatu „Minu tee taimede väeni“
Kokkuvõte Hispaania projektikohtumisest
PROJEKTIKOHTUMINE HISPAANIAS 03.03.2010- 07.03.2010.
3. märtsil 2010. a. kell 23.50 saabus peale kaheksateisttunnilist reisipaeva meie grupp koosseisus : Kaja Tammetalu, Sirje Trisna, Gerli Luks, Sirje Miglai (õpetajad) ja Carmen Kaljula, Hanna Kriiska, Tormi Vaher (õpilased) Ferroli. Õpetajad majutati Suizo hotelli ning õpilased hispaania kodudesse. Järgmisel päeval algas meie tööpäev kell 8.30 koolitutvustusega. Kõikidel osalejatel oli võimalus tutvuda olulisemate klassiruumidega.
Tänu õpilastest ja õpetajatest giididele saime väga põhjaliku ülevaate hispaania koolisüsteemist ja töökorraldusest antud koolis. Oli võimalik esitada kõikvõimalikke küsimusi hariduselu kohta Hispaanias. Ringkäigule järgnes sisukas esinemisprogramm, mille valmistasid ette õpilased , kes aastaringselt õpivad draamatundides. Kuna Eesti koolides puuduvad draamatunnid, siis oli see omanäoline kogemus nii õpetajatele kui ka õpilastele. Tervitusega esines koolidirektor. Järgnes õpilaste esimeste tundide külastamine-osalemine oma võõrustajatega. Õpetajatel algas esimene projektikoosolek, kus arutati tagasisidet SWITCH OFF kampaaniatele koolides ja kodudes.Ana1üüsiti tulemusi põhjalikumalt, avaldati arvamust. Ühiselt jõuti järeldusele, et kampaania oli olnud edukas ja õpetlik kõikides koolides ning kokkuhoid lausa uskumatu. Oma tulemusi koos graafikutega esitles ka Saksamaa grupp, kes seoses eksamitega ei saanud oma esitlust Iirimaal teha. Ühiselt jõuti järeldusele, et antud kampaania peaks koolides kujunema reegliks, mitte erandiks.
Tööpäevale järgnes jalutuskaik Ferrolis, tutvusime linna ajalooga, kultuuriga ja inimestega. Muljetavaldavamaks kujunes Ferroli sadama külastamine, sest uksed avas meile NATO sõjaväebaas. Meile tutvustati mitmeid ajaloolisi ehitisi, mis on tunnistajad Hispaania laevastiku ajaloolisele voimsusele. Külastasime ka Spanish Armada aegseid kaitseehitisi ja tänu giidile õppisime tundma, kuidas piiramisrõngas oli vanasti võimalik ellu jääda ja kuidas oli organiseeritud kindluste varustamine veega. Õhtu kulmineerus meile tundmatute mereandide tutvustamise ja maitsmisega.
5. märtsi hommik algas keIl 8.30. Toimus mitmetunnine tervislike toiduretseptide tutvustus ja hispaania kolleegid serveerisid oma retseptide põhjal valmistatud toite. Õpilaste esinemine oli sisutihe ning huvitav. Pärast väikest vaheaega meie hispaania kolleegid esitlesid kokkuvõtte kõikide riikide õpilaste toitumusharjumustest. Eesti õpilastest osales ülesandes üle 200 õpilase. Ülesannete tulemusel leidsime üles iga riigi positiivsemad ja negatiivsemad küljed. Kõige paremate toitumisharjumustega on tütarlapsed Türgis. Eesti koolid torkavad silma oma sooja lõunaga koolides, mis Euroopas on asendunud kuiva toiduga ja sooja toitu saavad lapsed alles õhtul, kui vanemad tulevad koju. Kõikide riikide õpilased valmistasid postreid , mis kutsusid toituma tervislikult. Koosoleku lõpuosas arutati ja valmistati ette kohtumist Saksamaal. Jagati ülesandeid ning lepiti kokku, mis peab selleks ajaks olema lõpetatud ja missugused tööd tulevad esitlemisele.
Päeva teisel poolel külastasime La Magdalenat ning peale einet suundusime rahvusparki Fragas do Eume ning läbisime 5 km raskustega loodusraja, kus bioloogiaõpetaja tutvustas meile puuliike ja taimeliike, mis kasvavad antud piirkonnas. Otsisime erinevusi ja sarnasusi. Õhtu lõpetasime ühise õhtusöögiga, kus avaldasime oma muljeid ning motteid.
6. märtsi hommik algas Santiago külastamisega, kus tippsündmuseks kujunes Santiago de Compostela katedraali külastamine. Giid tutvustas meile selle palverändurite püha paiga igat nurka ning saime hea ülevaate Hispaania ajaloost ning kiriku ajaloost. Ka linn pakkus hulgaliselt huvitavaid vaatamisväärsusi. Õhtul toimus lahkumisõhtu õpetajate ning õpilastega koos.
7. märtsi veetsid meie õpilased koos oma võõrustajatega ning tutvusid nende perede traditsioonidega. Õpetajad tutvusid Ferroliga ja kohtusid projetijuhiga, kellega vestlesid koolielust ja eksamikorraldustest Eestis ja Hispaanias. Hommikul kell 4 alustasime teekonda koju.
3. märtsil 2010. a. kell 23.50 saabus peale kaheksateisttunnilist reisipaeva meie grupp koosseisus : Kaja Tammetalu, Sirje Trisna, Gerli Luks, Sirje Miglai (õpetajad) ja Carmen Kaljula, Hanna Kriiska, Tormi Vaher (õpilased) Ferroli. Õpetajad majutati Suizo hotelli ning õpilased hispaania kodudesse. Järgmisel päeval algas meie tööpäev kell 8.30 koolitutvustusega. Kõikidel osalejatel oli võimalus tutvuda olulisemate klassiruumidega.
Tänu õpilastest ja õpetajatest giididele saime väga põhjaliku ülevaate hispaania koolisüsteemist ja töökorraldusest antud koolis. Oli võimalik esitada kõikvõimalikke küsimusi hariduselu kohta Hispaanias. Ringkäigule järgnes sisukas esinemisprogramm, mille valmistasid ette õpilased , kes aastaringselt õpivad draamatundides. Kuna Eesti koolides puuduvad draamatunnid, siis oli see omanäoline kogemus nii õpetajatele kui ka õpilastele. Tervitusega esines koolidirektor. Järgnes õpilaste esimeste tundide külastamine-osalemine oma võõrustajatega. Õpetajatel algas esimene projektikoosolek, kus arutati tagasisidet SWITCH OFF kampaaniatele koolides ja kodudes.Ana1üüsiti tulemusi põhjalikumalt, avaldati arvamust. Ühiselt jõuti järeldusele, et kampaania oli olnud edukas ja õpetlik kõikides koolides ning kokkuhoid lausa uskumatu. Oma tulemusi koos graafikutega esitles ka Saksamaa grupp, kes seoses eksamitega ei saanud oma esitlust Iirimaal teha. Ühiselt jõuti järeldusele, et antud kampaania peaks koolides kujunema reegliks, mitte erandiks.
Tööpäevale järgnes jalutuskaik Ferrolis, tutvusime linna ajalooga, kultuuriga ja inimestega. Muljetavaldavamaks kujunes Ferroli sadama külastamine, sest uksed avas meile NATO sõjaväebaas. Meile tutvustati mitmeid ajaloolisi ehitisi, mis on tunnistajad Hispaania laevastiku ajaloolisele voimsusele. Külastasime ka Spanish Armada aegseid kaitseehitisi ja tänu giidile õppisime tundma, kuidas piiramisrõngas oli vanasti võimalik ellu jääda ja kuidas oli organiseeritud kindluste varustamine veega. Õhtu kulmineerus meile tundmatute mereandide tutvustamise ja maitsmisega.
5. märtsi hommik algas keIl 8.30. Toimus mitmetunnine tervislike toiduretseptide tutvustus ja hispaania kolleegid serveerisid oma retseptide põhjal valmistatud toite. Õpilaste esinemine oli sisutihe ning huvitav. Pärast väikest vaheaega meie hispaania kolleegid esitlesid kokkuvõtte kõikide riikide õpilaste toitumusharjumustest. Eesti õpilastest osales ülesandes üle 200 õpilase. Ülesannete tulemusel leidsime üles iga riigi positiivsemad ja negatiivsemad küljed. Kõige paremate toitumisharjumustega on tütarlapsed Türgis. Eesti koolid torkavad silma oma sooja lõunaga koolides, mis Euroopas on asendunud kuiva toiduga ja sooja toitu saavad lapsed alles õhtul, kui vanemad tulevad koju. Kõikide riikide õpilased valmistasid postreid , mis kutsusid toituma tervislikult. Koosoleku lõpuosas arutati ja valmistati ette kohtumist Saksamaal. Jagati ülesandeid ning lepiti kokku, mis peab selleks ajaks olema lõpetatud ja missugused tööd tulevad esitlemisele.
Päeva teisel poolel külastasime La Magdalenat ning peale einet suundusime rahvusparki Fragas do Eume ning läbisime 5 km raskustega loodusraja, kus bioloogiaõpetaja tutvustas meile puuliike ja taimeliike, mis kasvavad antud piirkonnas. Otsisime erinevusi ja sarnasusi. Õhtu lõpetasime ühise õhtusöögiga, kus avaldasime oma muljeid ning motteid.
6. märtsi hommik algas Santiago külastamisega, kus tippsündmuseks kujunes Santiago de Compostela katedraali külastamine. Giid tutvustas meile selle palverändurite püha paiga igat nurka ning saime hea ülevaate Hispaania ajaloost ning kiriku ajaloost. Ka linn pakkus hulgaliselt huvitavaid vaatamisväärsusi. Õhtul toimus lahkumisõhtu õpetajate ning õpilastega koos.
7. märtsi veetsid meie õpilased koos oma võõrustajatega ning tutvusid nende perede traditsioonidega. Õpetajad tutvusid Ferroliga ja kohtusid projetijuhiga, kellega vestlesid koolielust ja eksamikorraldustest Eestis ja Hispaanias. Hommikul kell 4 alustasime teekonda koju.
Friday, September 24, 2010
Teaduskooli konkurss
Teaduskooli konkurss 30. aprill 2009. XIc klassi õpilane Tormi Vahar osales oma tööga "13-16aastaste õpilaste likumisaktiivsus" teadustööde konkursil Pärnu Kolledžis. Teadustöö valmis Comeniuse projektitöö käigus, kus kahe õppeaasta jooksul koguti andmeid õpilastew liikumisaktiivsusest. Antud tööle anti kõrgeim hinne - Noore teaduri märk
Hispaania projektikohtumise arutelu
Osaleb Kaja Tammetalu, Sirje Trisna, Sirje Miglai ja Gerli Luks. Õpilastest: Hanna Kriiska, Tormi Vahar ja Karmen Kaljula. Otsustati, et retseptikogumisvõistlust korraldab 11c klass.
Koosolek
PKG õptajate koosolek. Eesmärk: Iirimaa projektikohtumise ülesannete jagamine, kohtumisest osavõtjate kinnitamine. Otsustati, et kohtumisel osalevad 4 õpetajat: Sirje Trisna, Eve Pampa, Kaja Tammetalu ja Aira Peterson ning õpilastest Tambet Väärtmaa. Hanna-Stin´a Sonts ja Karmen Kaljula.
Tunnikonspektid valmistavad ette õp Madis Somelar, Aira Peterson ja Anu Kiisk.
Tunnikonspektid valmistavad ette õp Madis Somelar, Aira Peterson ja Anu Kiisk.
Osalemine rahvusvahelise veebipäeviku täitmises
"Kas sa toitud tervislikult?" Veebipõhist toidupäevikut testisid 8a ja 9a klassi õpilased.
Eesti looduskaitsealasid tutvustav matk
Eesmärk-tutvuda Hiiumaa loodus- ja maastikualadega, Hiiumaa liigilise mitmekesisuse tundmaõppimine. Koostöö tegemine Pärnu Loodusmajaga. Matka juhendaja oli õp Milvi Talts. Valmis CD fotodega.
Pärnu looduskaitsealasid tutvustav matk
Eesmärk - ettevalmistav töö materjalide ja fotode kogumiseks 2010 aasta ökobroüüri väljaandmiseks, koostööoskuste arendamine erinevas vanuses õpilasgruppide vahel, Pärnu linnamaastiku ja looduskaitsealade tundmaõppimine, aktiivse füüsilise liikumise propageerimine, õpimappide koostamine.
10c klass osales iseseisvalt matkal, kuid oli ka juhendaja ja läbiviija rollis.
Osalejad:1b, (24+6); 2a (23+6); 10c õp; Vb (7+6); VIIa (14+6); VIIa (8+6); VIIIc (8+6); Xc (35); XIIc (31)- kokku 180 õpilast
10c klass osales iseseisvalt matkal, kuid oli ka juhendaja ja läbiviija rollis.
Osalejad:1b, (24+6); 2a (23+6); 10c õp; Vb (7+6); VIIa (14+6); VIIa (8+6); VIIIc (8+6); Xc (35); XIIc (31)- kokku 180 õpilast
Thursday, September 23, 2010
Comenius projekti „Life in Harmony with Nature“ 2008-2010 projektipäeviku-raamatu esitlus
30.aug.2010 tutvustasin projekti koordinaatorina projekti lõpptooteid (kalender, ökobrošüür, voldik, Saksamaal väljaantud Eesti projektikohtumise raamat) Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajatele. Toimus ka projektist osavõtvate õpetajate tänamine. Kõik õpetajad said tutvutada ka äsja valminud projektipäevikuga, kus on kajastatud olulisemad projekti tegevused aastatel 2008-2010. Projektipäevik koosneb kolmest raamatust (I ja II osa+Lisad). Projektipäevikust valmis ka CD. Projektipäeviku valmimisega loeme projekti „Life in Harmony with Nature“ lõppenuks.
Projektipäeviku I, II osa ja Lisad
Projekti koordinaator: Kaja Tammetalu
Projekti „Life in harmony with Nature“ üldine kokkuvõte
Projekti käigus valmisid Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajatel ja õpilastel järgmised tooted:
CD-d, DVD-d
1. Film koolist, ajaloost (autor Silver Reinart 12a, esitatud Eesti projektikohtumisel Kehtna PK.-s)-DVD
2. Matk „Loodus linnaruumis“-fotod matkast (autor õp. Tiiu Vendel, valminud Eesti projektikohtumisel Pärnus, jagatud kõigile projektikoolidele)
3. Fotoalbumid Koidula pargist (autor õp. Viktor Perelõgin ja Tambet Väärtmaa 8a, 4 CD-d, fotosid kasutatud PP esitluse käigus Eesti projektikohtumisel)
4. Tunnikavad
„Music lesson“ (autorid õp. Anu Kiiskja Aira Peterson)
„History lesson“ (auror õp.Madis Somelar, mõlemad tunnikavad esitatud õp.Sirje Trisna ja Aira Petersoni poolt Iirimaa projektikohtumisel, CD-jagatud kõigile projektikoolidele)
5. Cooking book. Estonian recipes (autor Hanna Kriiska 11c, CD- jagatud kõikidele projektikoolidele)
6. Voldik Pärnu loodus- ja kultuuripaikadest (autor Eleriin Peterson 11c, CD)
7. Ökobrošüür Pärnu loodus-ja maastikukaitsealadest (autor Eleriin Peterson ja Mary-Ly Kalamees CD)
8. CD matkast Hiiumaa loodus- ja maastikukaitsealadele
PP esitlused
1. PP Eesti loodus- ja maastikukaitsealadest (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Inglismaa projektikohtumise käigus Halifaxi koolis). PP kadunud seoses arvutirikkega.
2. PP Eesti hariduselust (autor õp. Tiiu Leibur, esitatud Türgi projektikohtumise käigus keskkonnakonverentsil Yenifoca linnas)
3. PP Pärnu Koidula Gümnaasiumist (autor õp. Aira Peterson ja Silver Reinart 12a, esitatud õpilaste Priit Lätt 12a ja Erik Nisu 12a poolt Eesti projektikohtumisel Pärnus)
4. PP The step-counter test (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Eesti projektikohtumise käigus Pärnus)
5. PP Fotoalbum Koidula pargist (autorid 8a klassi õpilased (fotod), kujundada aidanud Vello Uustalu, esitatud Karmen Kaljula 9a ja Hanna-Stina Sontsi 9a poolt Eesti projektikohtumise käigus Pärnus)
6. PP The students reflection about the Comenius project (autorid Karmen Kaljula 9a ja Hanna-Stina Sonts 9a, antud tutvumiseks Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele pärast Eesti projektikohtumist)
7. PP Switch-off week (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Iirimaa projektkohtumise käigus).
8. PP Iirimaa kohtumise kokkuvõte (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 9a ja 8a klassi õpilastele pärast Iirimaa projektikohtumist)
9. PP Iirimaa Garethi juures (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 9a ja 8a klassi õpilastele pärast Iirimaa projektikohtumist)
10.PP Ferroli esitlus (autor Karmen Kaljula 9a, esitatud enne Hispaania projektikohtumist projektist osavõtvatele õpetajatele ja õpilastele tutvustamiseks)
11. PP Normal diet (autorid Tormi Vahar 11c ja Hanna Kriiska 11c, esitatud Hispaania projektikohtumise käigus)
12. PP Reis Hispaaniasse (autor Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 8a ja 9a klassi õpilastele pärast Hispaania projektikohtumist).
13. PP Pilk tulevikku“ (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi konverentsi ajal)
14. PP Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16 aaastaste noorte liikumine (autor Tormi vahar 11c, esitatud Pärnu koolide õpilaste teadustööde kaitsmisel Pärnu Koleedžis)
15. PP Life in harmony with Nature (autorid Eleriin Peterson 11c, Mery-Ly Kalamees 11c, Karl Kütt 11c, esitatud Saksamaa projektikohtumise ajal)
Muud tööd, tooted
1. Ajaleheartikkel Koidula Pressis. Comenius- harmoonias loodusega (autor Silver Reinart 11a, apr.2009)
2. Mapid matkadest, matka käigus valminud loodustooted
3. Voldik paberkandjal Pärnu tutvustavatest unikaalsetest loodus- ja kultuuripaikadest (autor Eleriin Peterson 11c, jagatud küikidele projektikoolidele, 45 eksemplari antud Pärnu Linnavalitsusele jagamiseks Rahvusvaheliste Hansapäevade raames)
4. Ökobrosüür paberkandjal (autor Eleriin Peterson 11c, jagatud kõikidele projektikoolidele 35 eksemplari antud Pärnu Linnavalitsusele jagamiseks Rahvusvaheliste Hansapäevade raames). Projekti lõputöö.
5. Projektikoole tutvustav seinaleht (autorid 9a klassi õpilased, juhendaja õp. Eve Pampa)
6. Seinaleht talvisest matkast (autorid 8a, 9c ja 9a õpilased, juhendajad õp. Sirje Trisna, Anu Kiisk ja Eve Pampa)
Projektikoolidega ühiselt valminud tööd
1. Cooking book-sisaldab kõikide projektikoolide rahvusretspte
2. Kalender 2010/11- sisaldab pilte kõikide projektikoolide tegemistest
Koostöö kogukonnaga
1. Merike Palginõmm- Läänemaa keskkonnaspetsialist
Matk „Loodus linnaruumis“ ettevalmistamine, juhendamine ja läbiviimine
2. Mercedes Merimaa- Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht
Toitumisloengud, tervisliku toitumise praktikum
3. Hardo Aasmäe-Eesti Entsüklopeediakirjastuse tegevjuht
Koidula Kooli Konverentsi „Pilk tulevikku“ avasõnavõtt
4. Jane Mets-Pärnu abilinnapea
Abi Pärnut tutvustavate voldikute ja ökobrosüüride levitamisel Rahvusvahelistel Hansapäevadel 24-27.juunil 2010
5. Urmas Lekk-Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja, Pärnu bioloogiaõpetajate ühenduse juht
6. Milvi Talts- Pärnu Loodusmaja õpetaja
Tagasiside küsitlused
2008/09 õ.a.
Kokku vastas tagasiside küsitlusele 124 õpilast
2009/10 õ.a.
Vastas 18 õpilast ja 5 õpetajat
Tulemuste levitamine
9-10 apr. 2010 projekti veebipõhine tutvustamine TÜ keskkonnahariduse seminaril
24-27.juunil 2010 ökobrošüüri levitamine Rahvusvaheliste Hansapäevade raames koostöös linnavalitsusega Pärnu väliskülalistele (35 tükki)
24-27.juunil 2010 ökovoldiku levitamine Rahvusvaheliste Hansapäevade raames koostöös Pärnu Linnavalitsusega Pärnu väliskülalistele (45 tükki)
30.augustil 2010 projektipäeviku (I, II osa+ LISAD) tutvustamine Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajatele ja koolitusfurma Hared lektoritele Sirje ja Georg Aherile (62 inimest)
Kõik projektitulemused 2008-2010 aastani kajastuvad blogis Pärnu Koidula Gümnaasiumi kodulehel. Blogi autor õpetaja Tiiu Leibur
http://lifeinharmonywithnature.blogspot.com/
Tormi Vahari teadustöö „Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16 aastaste noorte liikumine“ esitamine Pärnu Koidula Gümnaasiumi konverentsil „Pilk tulevikku“ 23.aprillil 2010 Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele, sama teadustöö kokkuvõtet esitas Tormi Vahar ka Pärnu Kolledžis õpilaste teadustööde konkursil Pärnu linna õpetajatele ja TÜ Pärnu Kolledži õppejõududele
CD-d, DVD-d
1. Film koolist, ajaloost (autor Silver Reinart 12a, esitatud Eesti projektikohtumisel Kehtna PK.-s)-DVD
2. Matk „Loodus linnaruumis“-fotod matkast (autor õp. Tiiu Vendel, valminud Eesti projektikohtumisel Pärnus, jagatud kõigile projektikoolidele)
3. Fotoalbumid Koidula pargist (autor õp. Viktor Perelõgin ja Tambet Väärtmaa 8a, 4 CD-d, fotosid kasutatud PP esitluse käigus Eesti projektikohtumisel)
4. Tunnikavad
„Music lesson“ (autorid õp. Anu Kiiskja Aira Peterson)
„History lesson“ (auror õp.Madis Somelar, mõlemad tunnikavad esitatud õp.Sirje Trisna ja Aira Petersoni poolt Iirimaa projektikohtumisel, CD-jagatud kõigile projektikoolidele)
5. Cooking book. Estonian recipes (autor Hanna Kriiska 11c, CD- jagatud kõikidele projektikoolidele)
6. Voldik Pärnu loodus- ja kultuuripaikadest (autor Eleriin Peterson 11c, CD)
7. Ökobrošüür Pärnu loodus-ja maastikukaitsealadest (autor Eleriin Peterson ja Mary-Ly Kalamees CD)
8. CD matkast Hiiumaa loodus- ja maastikukaitsealadele
PP esitlused
1. PP Eesti loodus- ja maastikukaitsealadest (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Inglismaa projektikohtumise käigus Halifaxi koolis). PP kadunud seoses arvutirikkega.
2. PP Eesti hariduselust (autor õp. Tiiu Leibur, esitatud Türgi projektikohtumise käigus keskkonnakonverentsil Yenifoca linnas)
3. PP Pärnu Koidula Gümnaasiumist (autor õp. Aira Peterson ja Silver Reinart 12a, esitatud õpilaste Priit Lätt 12a ja Erik Nisu 12a poolt Eesti projektikohtumisel Pärnus)
4. PP The step-counter test (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Eesti projektikohtumise käigus Pärnus)
5. PP Fotoalbum Koidula pargist (autorid 8a klassi õpilased (fotod), kujundada aidanud Vello Uustalu, esitatud Karmen Kaljula 9a ja Hanna-Stina Sontsi 9a poolt Eesti projektikohtumise käigus Pärnus)
6. PP The students reflection about the Comenius project (autorid Karmen Kaljula 9a ja Hanna-Stina Sonts 9a, antud tutvumiseks Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele pärast Eesti projektikohtumist)
7. PP Switch-off week (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Iirimaa projektkohtumise käigus).
8. PP Iirimaa kohtumise kokkuvõte (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 9a ja 8a klassi õpilastele pärast Iirimaa projektikohtumist)
9. PP Iirimaa Garethi juures (autorid Tambet Väärtmaa 8a, Hanna-Stina Sonts 9a, Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 9a ja 8a klassi õpilastele pärast Iirimaa projektikohtumist)
10.PP Ferroli esitlus (autor Karmen Kaljula 9a, esitatud enne Hispaania projektikohtumist projektist osavõtvatele õpetajatele ja õpilastele tutvustamiseks)
11. PP Normal diet (autorid Tormi Vahar 11c ja Hanna Kriiska 11c, esitatud Hispaania projektikohtumise käigus)
12. PP Reis Hispaaniasse (autor Karmen Kaljula 9a, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 8a ja 9a klassi õpilastele pärast Hispaania projektikohtumist).
13. PP Pilk tulevikku“ (autor Tormi Vahar 11c, esitatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi konverentsi ajal)
14. PP Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16 aaastaste noorte liikumine (autor Tormi vahar 11c, esitatud Pärnu koolide õpilaste teadustööde kaitsmisel Pärnu Koleedžis)
15. PP Life in harmony with Nature (autorid Eleriin Peterson 11c, Mery-Ly Kalamees 11c, Karl Kütt 11c, esitatud Saksamaa projektikohtumise ajal)
Muud tööd, tooted
1. Ajaleheartikkel Koidula Pressis. Comenius- harmoonias loodusega (autor Silver Reinart 11a, apr.2009)
2. Mapid matkadest, matka käigus valminud loodustooted
3. Voldik paberkandjal Pärnu tutvustavatest unikaalsetest loodus- ja kultuuripaikadest (autor Eleriin Peterson 11c, jagatud küikidele projektikoolidele, 45 eksemplari antud Pärnu Linnavalitsusele jagamiseks Rahvusvaheliste Hansapäevade raames)
4. Ökobrosüür paberkandjal (autor Eleriin Peterson 11c, jagatud kõikidele projektikoolidele 35 eksemplari antud Pärnu Linnavalitsusele jagamiseks Rahvusvaheliste Hansapäevade raames). Projekti lõputöö.
5. Projektikoole tutvustav seinaleht (autorid 9a klassi õpilased, juhendaja õp. Eve Pampa)
6. Seinaleht talvisest matkast (autorid 8a, 9c ja 9a õpilased, juhendajad õp. Sirje Trisna, Anu Kiisk ja Eve Pampa)
Projektikoolidega ühiselt valminud tööd
1. Cooking book-sisaldab kõikide projektikoolide rahvusretspte
2. Kalender 2010/11- sisaldab pilte kõikide projektikoolide tegemistest
Koostöö kogukonnaga
1. Merike Palginõmm- Läänemaa keskkonnaspetsialist
Matk „Loodus linnaruumis“ ettevalmistamine, juhendamine ja läbiviimine
2. Mercedes Merimaa- Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht
Toitumisloengud, tervisliku toitumise praktikum
3. Hardo Aasmäe-Eesti Entsüklopeediakirjastuse tegevjuht
Koidula Kooli Konverentsi „Pilk tulevikku“ avasõnavõtt
4. Jane Mets-Pärnu abilinnapea
Abi Pärnut tutvustavate voldikute ja ökobrosüüride levitamisel Rahvusvahelistel Hansapäevadel 24-27.juunil 2010
5. Urmas Lekk-Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja, Pärnu bioloogiaõpetajate ühenduse juht
6. Milvi Talts- Pärnu Loodusmaja õpetaja
Tagasiside küsitlused
2008/09 õ.a.
Kokku vastas tagasiside küsitlusele 124 õpilast
2009/10 õ.a.
Vastas 18 õpilast ja 5 õpetajat
Tulemuste levitamine
9-10 apr. 2010 projekti veebipõhine tutvustamine TÜ keskkonnahariduse seminaril
24-27.juunil 2010 ökobrošüüri levitamine Rahvusvaheliste Hansapäevade raames koostöös linnavalitsusega Pärnu väliskülalistele (35 tükki)
24-27.juunil 2010 ökovoldiku levitamine Rahvusvaheliste Hansapäevade raames koostöös Pärnu Linnavalitsusega Pärnu väliskülalistele (45 tükki)
30.augustil 2010 projektipäeviku (I, II osa+ LISAD) tutvustamine Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajatele ja koolitusfurma Hared lektoritele Sirje ja Georg Aherile (62 inimest)
Kõik projektitulemused 2008-2010 aastani kajastuvad blogis Pärnu Koidula Gümnaasiumi kodulehel. Blogi autor õpetaja Tiiu Leibur
http://lifeinharmonywithnature.blogspot.com/
Tormi Vahari teadustöö „Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16 aastaste noorte liikumine“ esitamine Pärnu Koidula Gümnaasiumi konverentsil „Pilk tulevikku“ 23.aprillil 2010 Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele, sama teadustöö kokkuvõtet esitas Tormi Vahar ka Pärnu Kolledžis õpilaste teadustööde konkursil Pärnu linna õpetajatele ja TÜ Pärnu Kolledži õppejõududele
Õpetajate Comenius projekti „Life in Harmony with Nature“ tagasiside lehtede analüüs 2009/10
Tagasiside lehtedele vastas: 5 Comenius projektis aktiivselt osalevat õpetajat
1. Paranenud keeleoskus
• Paranes suhtlemiskeel
• Paranes inglise keele oskus, õppisin uusi sõnu ja termineid
• Õppisin keskkonnaalaseid ingliskeelseid termineid
• Info tõlkimise oskus paranes
• Suhtlemine meilitsi inglise keeles paranes
2. Paranenud IKT oskused
• Paranes pilditöötlusoskus arvutis, blogipidamise oskus
• Hakkasin rohkem kasutama veebipõhiseid keskkondi
• Paranes ka IKT kasutamine ainetunnis
• Paranes info leidmise ja kasutamise oskus arvutist
• Õppisin pilditöötlust, tekstitöötlust seoses uurimistöö juhendamisega
3. Paranenud pedagoogilised oskused
• Paranes rühmatöö juhendamise ja koordineerimise oskus
• Paranes projektõppe rakendamine õppetöös
• Paranes teemade lõimimine lähtuvalt projektis käsitletuga
• Paranes oskus siduda õppekava teemasid prjektitööga
• Paranes ürituste organiseeerimise oskus-projektitöö andis uusi kogemusi
• Suurenes õpetajate kogemus pedagoogilises vallas, kuna sai õppida ja kogemusi jagada teiste Euroopa riikide õpetajatega
• Seinalehe ja matkamapi koostamine
• Õuesõppe tundide läbiviimise oskus paranes
4. Suurenenud motivatsioon
• Iga uus õnnestumine on motivaatoriks järgmiste ideede teostamisel
• Positiivne motiveeritus õpilaste poolt, huvi projektitegmise (õpitava) vastu kasvas
• Väga meeldis projektis osaleda
• Oli uus kogemus muusikaõpetajal tegelda loodusalaste probleemidega
• Väga tore oli teha koostööd oma lastega ja oma kooli- ja teiste riikide projektimeeskondadega
• Õpilastel õpitava rakendamine projektitöös ja praktilises elus
5. Paranenud projekti juhtimise oskused
• Paranes õpilaste juhendamine väljaspool koolitundi
• Mitmete osaprojektide läbiviimine arendas projektijuhtimise oskusi
• Sai uusi, huvitavaid mõtteid ja kuidas neid teoastada-n.ökobrošüür, kalender, raamat
• Klassis õppetöö juhtimisel, juhendamisel, töö planeerimisel, tehtud töö esitlemisel
6. Suurenenud teadmised partnerriikide ja nende maade kultuuride kohta
• Laienes silmaring, kuna vahetu kontakt annab sellele väga palju
• Sai uusi teadmisis teiste riikide koolisüsteemidest, kultuurist, keelest , looduskeskkonnast
• Sain uusi teadmisis Hispaania, Türgi, Saksamaa loodusest ja kultuurist
• Täitsime õpilastega küsitluslehe kõikide riikide kohta- saime teadmisis nii kultuuri, ajaloo, poliitika koolisüsteemi kui ka toitumisharjumuste kohta
7. Muu mõju
• Õppisisn ennast tundma uutes situatsioonides
• Uued teadmised tervislikust toitumisest
• Sain uusi teadmisi Pärnu rannaniitudel kasvavate kaitsealuste taimede kohta
1. Paranenud keeleoskus
• Paranes suhtlemiskeel
• Paranes inglise keele oskus, õppisin uusi sõnu ja termineid
• Õppisin keskkonnaalaseid ingliskeelseid termineid
• Info tõlkimise oskus paranes
• Suhtlemine meilitsi inglise keeles paranes
2. Paranenud IKT oskused
• Paranes pilditöötlusoskus arvutis, blogipidamise oskus
• Hakkasin rohkem kasutama veebipõhiseid keskkondi
• Paranes ka IKT kasutamine ainetunnis
• Paranes info leidmise ja kasutamise oskus arvutist
• Õppisin pilditöötlust, tekstitöötlust seoses uurimistöö juhendamisega
3. Paranenud pedagoogilised oskused
• Paranes rühmatöö juhendamise ja koordineerimise oskus
• Paranes projektõppe rakendamine õppetöös
• Paranes teemade lõimimine lähtuvalt projektis käsitletuga
• Paranes oskus siduda õppekava teemasid prjektitööga
• Paranes ürituste organiseeerimise oskus-projektitöö andis uusi kogemusi
• Suurenes õpetajate kogemus pedagoogilises vallas, kuna sai õppida ja kogemusi jagada teiste Euroopa riikide õpetajatega
• Seinalehe ja matkamapi koostamine
• Õuesõppe tundide läbiviimise oskus paranes
4. Suurenenud motivatsioon
• Iga uus õnnestumine on motivaatoriks järgmiste ideede teostamisel
• Positiivne motiveeritus õpilaste poolt, huvi projektitegmise (õpitava) vastu kasvas
• Väga meeldis projektis osaleda
• Oli uus kogemus muusikaõpetajal tegelda loodusalaste probleemidega
• Väga tore oli teha koostööd oma lastega ja oma kooli- ja teiste riikide projektimeeskondadega
• Õpilastel õpitava rakendamine projektitöös ja praktilises elus
5. Paranenud projekti juhtimise oskused
• Paranes õpilaste juhendamine väljaspool koolitundi
• Mitmete osaprojektide läbiviimine arendas projektijuhtimise oskusi
• Sai uusi, huvitavaid mõtteid ja kuidas neid teoastada-n.ökobrošüür, kalender, raamat
• Klassis õppetöö juhtimisel, juhendamisel, töö planeerimisel, tehtud töö esitlemisel
6. Suurenenud teadmised partnerriikide ja nende maade kultuuride kohta
• Laienes silmaring, kuna vahetu kontakt annab sellele väga palju
• Sai uusi teadmisis teiste riikide koolisüsteemidest, kultuurist, keelest , looduskeskkonnast
• Sain uusi teadmisis Hispaania, Türgi, Saksamaa loodusest ja kultuurist
• Täitsime õpilastega küsitluslehe kõikide riikide kohta- saime teadmisis nii kultuuri, ajaloo, poliitika koolisüsteemi kui ka toitumisharjumuste kohta
7. Muu mõju
• Õppisisn ennast tundma uutes situatsioonides
• Uued teadmised tervislikust toitumisest
• Sain uusi teadmisi Pärnu rannaniitudel kasvavate kaitsealuste taimede kohta
Õpilaste Comenius projekti „Life in Harmony with Nature“ tagasiside lehtede analüüs 2009/10
Tagasiside lehtedele vastas: 9a-3, 9c-3, 11c 12 õpilast
Kokku vastas 18 õpilast
1. Paranenud keeleoskus ( jah-14 õp./ei-4 õp.)
• Tärkas huvi hispaania keele vastu, laienes sõnavara, sai õpitud mõned väljendid, suurenes julgus suhelda
• Paranes inglise, hispaania ja saksa keele oskus
2. Paranenud IKT oskused (jah-4 õp./ei-14 õp.)
• Õppisisn lähemalt tundma slide-show programmi (PP-presentatsioonid)
• Selgemad on Windows Office programmid
• Antud küsimus on võib-olla õpilaste jaoks liiga raskelt sõnastatud. Üldjuhul on Eesti õpilaste arvutikasutusokused väga head
3. Paranenud sotsiaalsed oskused (jah-15 õp./ei-3 õp.)
• Paranesid koostööoskused vanemate ja nooremate õpilaste vahel
• Muutusin suhtlemisel julgemaks
• Leidsin projekti käigus palju uusi sõpru, kellega suhtlen ka projektiväliselt
• Rühmatööde tegemine parandas sotsiaalseid oskusi
• Olen suheldes julgem ja oskan vestlust edasi viia
• Paranes suhtlemine teisest rahvusest inimestega
• Paranes suhtlemine täiesti võõraste inimestega
• Paranes suhtlemine kaasõpilastega
4. Suurenenud õpimotivatsioon (jah-10 õp./ei-8 õp.)
• Suurenes soov saada hea haridus, et külastada partnerriike ka tulevikus
• Mida suuremad on su teadmised, seda mugavamini tunned end võõrastega suheldes
• Suurenes soov õppida rohkem inglise keelt
• Suurenes huvi projektis käsitlevate teemade kohta n.tervislik toitumine
5. Suurenenud enesekindlus (jah-12 õp./ei- 6õp.)
• Õppisisn rohkem väärtustama Eestis saadavat haridust
• Tänu keeleoskuse paranemisele julgen minna võõraste juurde ja küsida n.teed
• Kui inimene on ühe ettekande juba teinud, on teise tegemine lihtsam, sest inimese enesekindlus on paranenud
• Paranes julgus avaldada oma arvamust
• Suudan võõras riigis toime tulla
• Julgesin välja öelda oma arvamuse
6. Suurenenud teadmised partnerriikide ja nende maade kultuuride kohta (jah-15 õp./ei-3 õp.)
• Sain rohkelt infot Hispaania poliitika ja ajaloo kohta
• Õppisisn tundma Inglise,Saksa ja Türgi riikide kultuuri ja kombeid
• Sain infot ka partnerriikkide looduse kohta
• Õppisin erinevate riikide toitumistavasid
• Täitsin partnerrikiide kohta käivaid töölehti ja tänu sellele sain nedest riikidest uusi teadmisi
7. Muu mõju
• Tekkisis uued sõbrad üle Euroopa
• Olin projektis üsna tubli
• Suurpärane kogemus, millega kaasnesid imelised mälestused ja sõbrad
• Kogemus kogu eluks, kuidas erinevates olukordades toime tulla
• Silmaringi laienemine
• Teave tervislike eluviiside ja loodussäästlikuse kohta
Kokku vastas 18 õpilast
1. Paranenud keeleoskus ( jah-14 õp./ei-4 õp.)
• Tärkas huvi hispaania keele vastu, laienes sõnavara, sai õpitud mõned väljendid, suurenes julgus suhelda
• Paranes inglise, hispaania ja saksa keele oskus
2. Paranenud IKT oskused (jah-4 õp./ei-14 õp.)
• Õppisisn lähemalt tundma slide-show programmi (PP-presentatsioonid)
• Selgemad on Windows Office programmid
• Antud küsimus on võib-olla õpilaste jaoks liiga raskelt sõnastatud. Üldjuhul on Eesti õpilaste arvutikasutusokused väga head
3. Paranenud sotsiaalsed oskused (jah-15 õp./ei-3 õp.)
• Paranesid koostööoskused vanemate ja nooremate õpilaste vahel
• Muutusin suhtlemisel julgemaks
• Leidsin projekti käigus palju uusi sõpru, kellega suhtlen ka projektiväliselt
• Rühmatööde tegemine parandas sotsiaalseid oskusi
• Olen suheldes julgem ja oskan vestlust edasi viia
• Paranes suhtlemine teisest rahvusest inimestega
• Paranes suhtlemine täiesti võõraste inimestega
• Paranes suhtlemine kaasõpilastega
4. Suurenenud õpimotivatsioon (jah-10 õp./ei-8 õp.)
• Suurenes soov saada hea haridus, et külastada partnerriike ka tulevikus
• Mida suuremad on su teadmised, seda mugavamini tunned end võõrastega suheldes
• Suurenes soov õppida rohkem inglise keelt
• Suurenes huvi projektis käsitlevate teemade kohta n.tervislik toitumine
5. Suurenenud enesekindlus (jah-12 õp./ei- 6õp.)
• Õppisisn rohkem väärtustama Eestis saadavat haridust
• Tänu keeleoskuse paranemisele julgen minna võõraste juurde ja küsida n.teed
• Kui inimene on ühe ettekande juba teinud, on teise tegemine lihtsam, sest inimese enesekindlus on paranenud
• Paranes julgus avaldada oma arvamust
• Suudan võõras riigis toime tulla
• Julgesin välja öelda oma arvamuse
6. Suurenenud teadmised partnerriikide ja nende maade kultuuride kohta (jah-15 õp./ei-3 õp.)
• Sain rohkelt infot Hispaania poliitika ja ajaloo kohta
• Õppisisn tundma Inglise,Saksa ja Türgi riikide kultuuri ja kombeid
• Sain infot ka partnerriikkide looduse kohta
• Õppisin erinevate riikide toitumistavasid
• Täitsin partnerrikiide kohta käivaid töölehti ja tänu sellele sain nedest riikidest uusi teadmisi
7. Muu mõju
• Tekkisis uued sõbrad üle Euroopa
• Olin projektis üsna tubli
• Suurpärane kogemus, millega kaasnesid imelised mälestused ja sõbrad
• Kogemus kogu eluks, kuidas erinevates olukordades toime tulla
• Silmaringi laienemine
• Teave tervislike eluviiside ja loodussäästlikuse kohta
Comeniuslaste õppereis Läänemaale 27.juuli 2010
Õppereis seoses Eesti looduskaitse 100.aastapäevaga ning rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse ( elurikkus ) aastaga.
Kuna inimene on sajandeid loodusega arvestanud ja seda ka mõjutanud, siis peame kindlasti rääkima ka pärandkultuurist.
Keskkonnateemalistel õppereisidel on vajalik lisaks looduslikele objektidele tutvustada ka ajaloolisi ja kultuuriloolisi paikasid antud piirkonnas.
Sellest ka järgnev valik.
Õppereisi viis läbi Urmas Lekk-Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja, Pärnu linna bioloogiaõpetajate ainesektsiooni juht
1.Nedrema-Kalli puisniit ( Pärnumaa )
Nedrema puisniit on Eestis seni säilinud puisniitudest arvatavalt suurima niidetava maa pindalaga. Siin kasvab 17 liiki kaitsealuseid taimi, neist 15 on orhideeliigid. Liigitiheduselt on Nedrema puisniit Eestis keskmiste hulgas, sealt on leitud 54 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt. Nedrema puisniit kuulub Nedrema-Kalli maastikukaitseala koosseisu. Looduskaitse all 1991. aastast. 20. sajandi alguses oli Nedrema puisniit enam kui 250 ha suur. Veel 1991. aastal niideti Nedremal 2-3 ha puisniitu, seejärel 1995. aastal selle majandamine katkes. Tänaseks on Nedremal niidetava pindala suurus taas kasvanud ligi 50 hektarini. Nedrema õpperada on valminud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Koonga Looduse Sihtasutuse koostöös. Puisniidul on veel laagri- ja lõkkeplats.
2.Oidrema mõis ( Pärnumaa )
Oidremaa mõisa härrastemaja ja ka park on rajatud 19. sajandil von Lilienfeldtide poolt, kellele mõis kuulus 114 aastat.
Esimesed kirjalikud teated mõisast on 1590. aastast. Iseseisvaks sai 1658. aastal.
1684-1745 oli Oidremaa riigimõis ja sealt edasi erakätes.
Praegu erakätes olev majutusasutus, mis on tuntuks saanud ühe- ja mitmepäevaste jalgrattaretkede poolest muistses Mihkli kihelkonnas.
3.Matsalu Rahvuspargi keskus Penijõe mõisas
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.
Rahvuspargi keskuses suurepärane ekspositsioon ja õppeklassid.
Õpetajad ja õpilased Matsalu Rahvuspargis
Matsalu Rahvuspargist sai ostetud ka järgmised õppefilmid:
Rein Maran „Eesti kotkad“
Rein Maran „Pesupäev ehk väike linnuaabits“
Rein Maran „Sundasunik“
Rein Maran „Üheksavägised“
Fred Jüssi ja Riinu Rannap „Konnalaulud
Saime ka hulgaliselt infomaterjale edasiste projektide kirjutamiseks ja koolitundide sisustamiseks.
4.Kirbla pank
Kirbla piirkonnas esineb kaljuvoorena aluspõhjakõvik, mille moodustab biohermne dolomiit.
Kõrgus kuni 4,5 m ; maasääre pikkus on 3,2 km, laius kuni 300 m .
Siin leidub Antsülusjärve aegsetes kruusades ja liivades säilinud molluskite kodasid
Maasäär on Antsülusjärve ja Litoriinamere kompleksne rannamoodustis, mis tekkis
8700-6900 aasta eest.
Astangu peal asub mälestusmärk siit kandist pärit Eeri Kumarile.
Eerik Kumari oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja aastast 1989.
5.Ridala kirik
Ridala Maarja-Magdaleenale pühendatud kirik on Läänemaal vanimaid ja kaunimaid. Liginema kutsuv on pühakoda oma hoolitsetuses. Ehedalt arhailine, väga sarnane teistele Saare-Lääne kirikutele: väheldane, kuid monumentaalne ühelööviline kõrge tornita kodakirik ( kindluskirik).
Tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal või lõpuveerandil püstitatud jumalakoda.
6.Haapsalu rannapromenaad
Haapsalu linnavalitsus on kirjutanud, et nad ei taotle mitte ainult kaldaala korrastatust, vaid ka ajaloolist identsust. Sellisena kujuneb promenaadist ainulaadne vabaõhu teemapark, millist pole teistes linnades.
Promenaadi rekonstrueerimine toob Haapsallu tagasi algupärase kuurordilinna õhustiku ja teenused: paadisõidu, muusikud, piknikud, kunstnikud, õhtused kontserdid.
Seda peaks pärnakatel olema huvitav oma silmaga näha ja võrrelda kuurortlinnu.
7.Rannarootsi muuseum
Rannarootsi Muuseumi tegevuse eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikul ja mandriosal asunud eestirootslaste kultuuriga. Tuntuks saanud võitlustega oma privileegide eest läbi mitme aastasaja. Kunagi elujõuline rahvusgrupp jäi Teises maailmasõjas ajaloo hammasrataste vahele ja kaotas kodumaal järjepidevuse.
Rootslased on asustanud mõningate arvamuste kohaselt Loode-Eesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat
Thursday, September 9, 2010
Saturday, September 4, 2010
Projekti tutvustamine Tallinna Ülikoolis
Projekti "Life in Harmony with Nature" tutvustus Tallinna Ülikoolis keskkonnahariduse teemalisel seminaril. Projekti tutvustus saadetud Tallinna Ülikooli
Tuesday, July 20, 2010
Kalender
Comenius kalender
2010.a. mais valmis koordinaatorkoolil (Saksamaa ) kalender. Kõik koolid pidid saatma eelnevalt oma projektetgevusi kajastavaid pilte. Kalendris on kajastatud erinevate riikide projektitegevusi 2008-2010.a.
Kalender jääb meeldivaks mälestuseks kõigile osavõtvatele riikidele projektist „Life in harmony with Nature“.
2010.a. mais valmis koordinaatorkoolil (Saksamaa ) kalender. Kõik koolid pidid saatma eelnevalt oma projektetgevusi kajastavaid pilte. Kalendris on kajastatud erinevate riikide projektitegevusi 2008-2010.a.
Kalender jääb meeldivaks mälestuseks kõigile osavõtvatele riikidele projektist „Life in harmony with Nature“.
Monday, July 19, 2010
Projekti tulem - ökobrošüür
Pärnu Koidula Gümnaasiumil on hea meel jagada Comenius projekti „Life in Harmony with Nature“ raames valminud voldikuid ja ökobrošüüre. Oleme oma projekti käigus panustanud Pärnu linnaruumi ja Pärnu loodus- ja maastikukaitsealade tutvustamisele. Oleme voldikus ja ökobrošüüris kajastatud objekte tutvustanud projektis osalevate riikide (Inglismaa, Iirimaaa, Saksamaa, Türgi ja Hispaania) õpetajatele ja õpilastele. Erilist tähtsust pöörasime Euroopas unikaalsete poollooduslike koosluste tutvustmisele- Pärnu rannaniit. Ökobrosüüri ja voldikut tutvustasid meie kooli õpilased Saksamaal Delitzsh Gümnaasiumis.
Voldik ja ökobrošüür on täielikult tehtud õpilaste poolt. Saadame jagamiseks 45 voldikut ja 35 ökobrošüüri Rahvusvaheliste Hansapäevade linnatutvustavaks jaotmaterjaliks..
Voldik ja ökobrošüür on täielikult tehtud õpilaste poolt. Saadame jagamiseks 45 voldikut ja 35 ökobrošüüri Rahvusvaheliste Hansapäevade linnatutvustavaks jaotmaterjaliks..
Projekti tulem - ökobrošüür
Pärnu Koidula Gümnaasiumil on hea meel jagada Comenius projekti „Life in Harmony with Nature“ raames valminud voldikuid ja ökobrošüüre. Oleme oma projekti käigus panustanud Pärnu linnaruumi ja Pärnu loodus- ja maastikukaitsealade tutvustamisele. Oleme voldikus ja ökobrošüüris kajastatud objekte tutvustanud projektis osalevate riikide (Inglismaa, Iirimaaa, Saksamaa, Türgi ja Hispaania) õpetajatele ja õpilastele. Erilist tähtsust pöörasime Euroopas unikaalsete poollooduslike koosluste tutvustmisele- Pärnu rannaniit. Ökobrosüüri ja voldikut tutvustasid meie kooli õpilased Saksamaal Delitzsh Gümnaasiumis.
Oleme tänulikud kui saate jagada voldikuid ja ökobrošüüre Pärnu külalistele, neid võib anda ka i-punkti. Voldik ja ökobrošüür on täielikult tehtud õpilaste poolt. Saadame jagamiseks 45 voldikut ja 35 ökobrošüüri.
Oleme tänulikud kui saate jagada voldikuid ja ökobrošüüre Pärnu külalistele, neid võib anda ka i-punkti. Voldik ja ökobrošüür on täielikult tehtud õpilaste poolt. Saadame jagamiseks 45 voldikut ja 35 ökobrošüüri.
Monday, June 14, 2010
Voldik
PÄRNU
Summer capital of Estonia !!
Sea, sun, hot sandy beach and friendly people. What more could you want ?!
Pärnu is also known for it’s nature.
Pärnu has many preserves:
1 nature preserve — Pärnu Coastal Meadow Protection Area
2 landscape preserves — Niidu landscape preserve and Pärnu landscape preserve
2 conservation areas — The Gulf of Pärnu conservation area and The River Pärnu conservation area
6 parks — Annemõisa park, Lydia Koidula park, Munamäe park, Vana park, Rannapark and Valli park
Pärnu Coastal Meadow
Protection Area
created in 1958 .
endangered and rare plant species .
YOU can enjoy bird-watching, fresh air, all that is near the city!
Parks
The purposes of protecting them is to save historically developed planning, different trees, culturally, ecologically, esthetically and recreationally valuable stands, parks and gardens and also to control their using and developing in the future.
Lydia Koidula park
some of the summer concerts and events are held.
Vana park
oldest park in Pärnu founded at the beginning of the 19th century.
A place to sit and cool off on a sunny day.
The Gulf of Pärnu conservation area
Made to protect birds and their habitats.
INTERNATIONALLY important nature reserve.
Pärnu landscape preserve
Made to protect green forest landscape and species habitat.
Lacerta agilis.
The River Pärnu Conservation area
Made to protect river and stream habitats.
Protected species Cobitis taenia, Cottus gobio, Lampetra fluviatilis, Petromyzon marinus, Salmo salar, Unio crassus.
You can go swimming and fishing.
Niidu landscape preserve
Made to protect the ecosystem and landscape of Niidu forest.
You can go bike riding and rollerblading.
http://www.parnu.ee/lang/eng/
http://www.envir.ee/1111996
http://www.natura.org/
The folder was made within Comenius – “Life in Harmony with Nature”project.
2010
Eleriin Peterson, Mery-ly Kalamees and Karl Kütt
Summer capital of Estonia !!
Sea, sun, hot sandy beach and friendly people. What more could you want ?!
Pärnu is also known for it’s nature.
Pärnu has many preserves:
1 nature preserve — Pärnu Coastal Meadow Protection Area
2 landscape preserves — Niidu landscape preserve and Pärnu landscape preserve
2 conservation areas — The Gulf of Pärnu conservation area and The River Pärnu conservation area
6 parks — Annemõisa park, Lydia Koidula park, Munamäe park, Vana park, Rannapark and Valli park
Pärnu Coastal Meadow
Protection Area
created in 1958 .
endangered and rare plant species .
YOU can enjoy bird-watching, fresh air, all that is near the city!
Parks
The purposes of protecting them is to save historically developed planning, different trees, culturally, ecologically, esthetically and recreationally valuable stands, parks and gardens and also to control their using and developing in the future.
Lydia Koidula park
some of the summer concerts and events are held.
Vana park
oldest park in Pärnu founded at the beginning of the 19th century.
A place to sit and cool off on a sunny day.
The Gulf of Pärnu conservation area
Made to protect birds and their habitats.
INTERNATIONALLY important nature reserve.
Pärnu landscape preserve
Made to protect green forest landscape and species habitat.
Lacerta agilis.
The River Pärnu Conservation area
Made to protect river and stream habitats.
Protected species Cobitis taenia, Cottus gobio, Lampetra fluviatilis, Petromyzon marinus, Salmo salar, Unio crassus.
You can go swimming and fishing.
Niidu landscape preserve
Made to protect the ecosystem and landscape of Niidu forest.
You can go bike riding and rollerblading.
http://www.parnu.ee/lang/eng/
http://www.envir.ee/1111996
http://www.natura.org/
The folder was made within Comenius – “Life in Harmony with Nature”project.
2010
Eleriin Peterson, Mery-ly Kalamees and Karl Kütt
Thursday, April 29, 2010
Konverents algklassides (3a,b ja 2b)
Õpilased kogunesid kabinetti 107 ning meie esineja rääkis meile arvutimängude kahjulikkusest õpilase psüühikale. Arutasime ka teemadel internetiturvalisus, erinevad suhtlusportaalid (nende kasutamine, mida tohib-mida ei tohi, interneti kiusamine, kuidas käituda kui oled sattunud küberkiusamise ohvriks).
Saime väga palju kasulikku teada, kõigile meeldis väga.
Koidula kooli konverents 2010
Pärnu Koidula Gümnaasiumi
õpilaskonverents „Pilk tulevikku”
23.aprill 2010.a.
Pärnu Koidula Gümnaasiumis Metsa 21, Pärnu
PÄEVAKAVA:
9.30 – 10.00 Osavõtjate registreerimine
10.00 – 11.50 Konverentsi avamine,
Direktori sõnavõtt
Õpilasettekanne „Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16-aastaste noorte liikumine“ - Tormi Vahar 11C
Peaettekanne – Hardo Aasmäe „Pilk tulevikku”
12.10- 13.05 Töö rühmades
Rühmatöö lõppedes istutab iga rühm kooli ümbrusse ühe puu
13.30 – 14.15 Kokkuvõtted rühmatööst
Konverentsi lõpetamine
14.15-14.45 Külalistel lõuna kooli sööklas
TÖÖRÜHMAD:
1. „Pilk tulevikku” (külalisesineja Hardo Aasmäe, majandusgeograaf, Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja)
2. „Geenitehnoloogia XXI sajandil” (külalisesineja Andres Veske, Tallinna Tehnikaülikool, Geenitehnoloogia instituudi direktor)
3. „Metameditsiin- looduseadused ja loomulik tervenemine” (külalisesineja Heli Raudoja, shindo õpetaja, metameditsiini spetsialist)
4. „Ruumi ja vormi mõjust inimesele” (külalisesineja Janno Seeder, geobioloog ja fengshui spetsialist, Seeder Konsultatsioonid OÜ)
5. „Kuidas luua elu, mida armastada? Muuda oma uskumisi ja tegutse” (külalisesineja Helina Mägi, mõttetreener, litsentseeritud Life Success konsultant)
õpilaskonverents „Pilk tulevikku”
23.aprill 2010.a.
Pärnu Koidula Gümnaasiumis Metsa 21, Pärnu
PÄEVAKAVA:
9.30 – 10.00 Osavõtjate registreerimine
10.00 – 11.50 Konverentsi avamine,
Direktori sõnavõtt
Õpilasettekanne „Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16-aastaste noorte liikumine“ - Tormi Vahar 11C
Peaettekanne – Hardo Aasmäe „Pilk tulevikku”
12.10- 13.05 Töö rühmades
Rühmatöö lõppedes istutab iga rühm kooli ümbrusse ühe puu
13.30 – 14.15 Kokkuvõtted rühmatööst
Konverentsi lõpetamine
14.15-14.45 Külalistel lõuna kooli sööklas
TÖÖRÜHMAD:
1. „Pilk tulevikku” (külalisesineja Hardo Aasmäe, majandusgeograaf, Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja)
2. „Geenitehnoloogia XXI sajandil” (külalisesineja Andres Veske, Tallinna Tehnikaülikool, Geenitehnoloogia instituudi direktor)
3. „Metameditsiin- looduseadused ja loomulik tervenemine” (külalisesineja Heli Raudoja, shindo õpetaja, metameditsiini spetsialist)
4. „Ruumi ja vormi mõjust inimesele” (külalisesineja Janno Seeder, geobioloog ja fengshui spetsialist, Seeder Konsultatsioonid OÜ)
5. „Kuidas luua elu, mida armastada? Muuda oma uskumisi ja tegutse” (külalisesineja Helina Mägi, mõttetreener, litsentseeritud Life Success konsultant)
Wednesday, March 31, 2010
Teadustöö
Tormi Vahar
PÄRNU KOIDULA GÜMNAASIUMI 13-16 AASTASTE NOORTE LIIKUMINE
Õpilasuurimistöö
Sissejuhatus
Minu töö “Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16-aastaste noorte liikumine” käsitleb noorte liikumisaktiivsust. Puutusin selle teemaga esmakordselt kokku osaledes rahvusvahelises projektis Comenius – “Life in Harmony with Nature”. Selle projekti raames uuriti Pärnu Koidula Gümnaasiumi algatusel 6 riigi (Eesti, Saksamaa, Türgi, Hispaania, Iirimaa ja Inglismaa) noorte liikumist.
Osutusin uuritavate õpilaste valimikku, kes pidid kandma sammumõõtjaid selgitamaks noorte liikumisaktiivsust. Hiljem tegin kokkuvõtteid kõikide riikide õpilaste liikimisest ja mind hakkasid huvitama noorte liikumisharjumused.
Inimese üldine tervislik seisund on väga tihedalt seotud tema elustiili, sealhulgas liikumisharjumustega. See eluperiood on hea tervise alustala tulevikuks, kuna teismeliseeas kujunevad välja paljud harjumused ja arusaamad tervislikust elustiilist.
Lugedes paljude tunnustatud Eesti teadlaste: Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm, Selma Teesalu, Aili Paju, Riina Raudsik, Kristjan Port, jt, samuti Ameerika teadlaste: Kenneth Cooper, David R. Basset Jr. jt poolt avaldatud materjale aktiivse liikumise mõjust tervisele kinnistus minus soov uurida antud valdkonda.
Tööd alustades püstitasin 2 hüpoteesi:
1. 13-16- aastased noored ei liigu piisavalt, s.t ei tee üle 9000-10000 sammu päevas, mis on soovitatav vajaliku kehalise koormuse saamiseks
2. 13-16- aastaste noorte aeroobsete sammude hulk ei ületa 3000 sammu
Töö materjali kogusin 100 Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastaste (vastavalt 7-9 klass) õpilaste hulgas. Jagasin õpilastele sammumõõtjad, mis võimaldasid registreerida: sammude koguhulka, aeroobseid samme, läbitud vahemaad ning liikumiseks kulutatud kilokaloreid.
Uurimuses osalenud õpilased kandsid sammumõõtjaid 7 päeva, iga päev 12 tundi (8:00-20:00). Iga päeva lõpus kandsid õpilased andmed töölehele.
Mul polnud võimalik kogutud andmeid teistega võrrelda, kuna ma ei leidnud ühtegi sarnselt läbiviidud tööd Eesti noorte hulgas.
Läbitöötatud materjalist sain informatsiooni aktiivse liikumise tähtsusest inimese tervisele, mis hõlmab südame-vereringe elundkonda, hingamiselundkonda, liikumiselundkonda kui ka vaimset tervist. Seega hõlmab minu töö aktiivse liikumise mõju nendele organismi osadele ja annab soovitusi liikumiseks, mis võimaldavad tagada nende elundkondade normaalse ja tasakaalustatud toimimise.
Antud töö koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest osast. Eriti kõrgelt hindan ise töö praktilist osa.
1. UURIMISMETOODIKA ISELOOMUSTUS
1.1. Uurimisala
Tööd alustades eeldasin, et enamus noortest ei soorita päevas soovitatavat 9000-10000 sammu ja ega tee 3000 aeroobset sammu. Uuringu viisin läbi Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastaste (7-10 klass) noorte seas. Uurimustöö infoallikaks oli õpilaste poolt täidetud tööleht (vt lisa 1). Töö teostamise käigus märkis õpilane iga päeva lõpul töölehele aeroobsed sammud, kilokalorid, läbitud vahemaa kilomeetrites, kogu sammude arvu ja arvutas aeroobsete sammude osakaalu protsentides.
Noorte liikumise hindamisel kasutati sammumõõtjaid (Omron HJ-109-E) 7 päeva 12 tundi, iga päev kella 8:00-20:00.
Enne sammumõõtja kasutamist reguleeriti sammumõõtja vastavalt õpilase individuaalsetele parameetritele (kehakaal ja sammupikkus) ning sisestati üldandmed (kellaaeg).
Sammupikkus on vahemaa ühe jala varvastest teise jala varvasteni, kui jalg on sammuks ette sirutatud. Sammupikkuse selgeks tegemiseks leitakse keskmine sammupikkus: 10. sammuga läbitud vahemaa jagatakse sammude arvuga (10-ga).
Täpsemate andmete saamiseks seadistati sammumõõtja tundlikkus: sammumõõtja kinnitatakse paralleelselt vööga, liikumisel säilitatakse tempo. Tehakse 100 sammu ja kontrollitakse sammumõõtja poolt registreeritud sammude arvu. Viga ei tohi olla suurem kui +5 või -5 (<95 või >105). Suurema vea korral reguleeritakse tundlikkust ja korratakse protseduuri.
Sammumõõtja Omron JK-109-E:
1. võimaldab registreerida:
• sammude arv: 0-99 999 sammu
• aeroobse treeningu sammude arv: 0-99 999
• kulutatud kalorite arv: 0-99 999 kcal
• läbitud vahemaa: 0,00-999,99 km
• mällu salvestatakse 7 viimase päeva andmed
2. seatavate väärtuste vahemikud:
• kehakaal: 30-136 kg 1kg täpsusega
• sammupikkus: 30-120 cm 1 cm täpsusega
Sammumõõtja Omron JK-109-E sammude registreerimise täpsus on +/- 5%
1.2. Uurimisobjekti iseloomustus ja andmetöötlus
Uuringusse olid kaasatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastased õpilased (7-10 klass). Kokku osales 100 õpilast, kelle esitatud tulemustest sai uurimustöösse kaasata 78 (vt tabel 1 ja lisa 2). Ülejäänud 22 katkestasid või polnud nende töölehed uurimuses kasutatavad.
1.3. Tulemused
Uurimustest selgus, et keskmiselt läbisid õpilased päevas 6,76 kilomeetrit, kulutasid liikumisel 337,11 kilokalorit, sooritades selle distantsi keskel 9104,42 sammu, millest 2428,24 olid aeroobsed, mis moodustasid 20,65% kogusammudest (moodustasid 20,65% kogusammudest).
Tulemustest selgus, et 16-aastased õpilased liiguvad kõige rohkem. 16-aastased noormehed sooritasid 13400,2 sammu ja neiud 10605,82 sammu päevas. Mõlemad ületasid seega soovitatava päevase 10000 sammu piiri.
Andmete põhjal võib väita, et noormeeste liikumisaktiivsus on kõrgem võrreldes neidudega (vastavad keskmised 9410,38 ja 8798,45 sammu päevas).
10000 või rohkem sammu sooritasid 29 õpilast, mis on 37% õpilaste koguarvust. Seega oli minu esimene hüpotees (13-16- aastased noored ei liigu piisavalt, s.t ei tee üle 9000-10000 sammu päevas, mis on soovitatav vajaliku kehalise koormuse saamiseks) tõene. Kinnistus leidis ka minu teine hüpotees (13-16- aastaste noorte sammude hulk ei ületa 3000 sammu). 3000 või enam aeroobset sammu liikusid 18 õpilast, mis on 23% kogu õpilaste arvust. Järelikult liikusid õpilased vähem kui soovitatava vajaliku kehalise koormuse saavutamiseks on oluline.
SUMMARY
Active movement amongst young people os important to maintain god health and forming healthy lifestyles in the future. The benefits of physical activity during childhod is preventively important to avoid illnesses in future life.
The general activity of movement amongst the researched age groups is low: the 9104,42 steps and 2428,24 aerobic steps made by 78 students who participated in the research shows their low movement intensity.
The recommended 3000 aerobic steps per day was exeeded only by 18 students and the recommended 10000 steps per day by 29 students. Only 17 students exeeded both of the recommended numbers.
The percentage of aerobic steps (20,65%) was low.
Comparing the collected data by sex of the students involved in the research, it occured that the most steps are being made by 16-year-old boys (13’400) and girls (10’605,82). Both of them exeed the 10’000 recommendary step margin. The 15-year-old boys (7606,15) and 13-year-old girls (7660,23) had the lowest average moving intensity per day. Based on the results, we can say that boys have higher moving intensity (an average of 9410,38 steps per day) than girls (an average of 8798,45 steps per day).
Looking at the aerobic steps averagely made per day by students who took part of the testing, it comes out that most aerobic steps were made by 16-year-old boys (4077,88 aerobic steps) and 13-year-old girls (2552,72 aerobic steps). Only 16-year-old boys succeeded to make more aerobic steps than the recommended 3000 aerobic steps. The least aerobic steps averagely per day were made by 14-year-old girls (1543,45 aerobic steps) and 13-year-old boys (2160,93 aerobic steps)
KASUTATUD KIRJANDUS
1. eHow.About Arobic Movements. http://www.ehow.com/about_4566464_aerobic-movements.html
2. Physical Activity Guidelines for Americans. Chapter 2: Physical Activity Has Many Health Benefits. http://www.health.gov/PAGuidelines/guidelines/chapter2.aspx
3. Sooba, Eve 2008. Tervislik Liikumine. www.haigekassa.ee/files/est_kindlustatule.../kehaline_aktiivsus.pdf
4. Physical Activity Guidelines for Americans. 2008 Physical Activity Guidelines for Americans Summary http://www.health.gov/PAGuidelines/guidelines/summary.aspx
5. Blair SN, Kohl HW, Gordon NF, Paffenbarger RS Jr. ; Division of Epidemiology, Institute for Aerobics Research, Dallas, TX 75230. ; PMID: 1599603 [PubMed - indexed for MEDLINE]
6. Paju, Aili 2007. Loodusravi. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 61.
7. Tudor-Locke C, David R. Bassett Jr. ; Sports Med 34(1):1-8, 2004.)
8. Jukka Harju. Aeroobne treening. www.struktuur.net/marten/sport/Aeroobne%20treening.pdf
9. Gibbons LW, Blair SN, Cooper KH, Smith M ; PMID: 6831681 [PubMed - indexed for MEDLINE]
10. Duncan JJ, Farr JE, Upton SJ, Hagan RD, Oglesby ME, Blair SN. ; MID: 4057469 [PubMed - indexed for MEDLINE]
11. Schmidt, R. F., G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut, lk 418.
12. Schmidt, R. F., G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut, lk 636.
13. Zilmer, Mihkel, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm 2001. Meditsiiniline Biokeemia I. Tartu: Biokeemia Instituut, Biomeedikum, Arstiteaduskond, Tartu Ülikool, lk 234-236.
14. Terviseinfo.ee. Ainevahetussündroom. http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1361
15. Tallinna Haridusameti konverents. Kuhu unustasin töövõime? K. Port. http://www.tallinn.ee/est/g6008s37342
16. Teesalu, Selma, Tiiu Vihalemm 1998.Seedimine, toitumine,dieedid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 54
17. Mees.eu. lk 74. Putita oma aju. Sport nr 7/2006
18. Balti Luukonverentsi andmed, Bronholm 1997
19. Teesalu, Selma 1998. Laste ja noorukite osteoporoos – luude hõrenemine. Tartumaa Trükk, lk19
20. Servan-Schreiber. Stressist vabaks ilma ravimiteta. Tallinna Varrak 2005, lk 163
21. Trimm.ee. Sport ja liikumine tugevdab tervist. http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=168
22. Paju, Aili, Riina Raudsik 2007. Stress kui asümmeetriline seisund. Loomulik ravi. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 52-54.
23. Ida-Viru Maavalitsus 2006. Tervisedendus Ida-Virumaal. http://www.ivmv.ee/docs/s0d10.pdf
PÄRNU KOIDULA GÜMNAASIUMI 13-16 AASTASTE NOORTE LIIKUMINE
Õpilasuurimistöö
Sissejuhatus
Minu töö “Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16-aastaste noorte liikumine” käsitleb noorte liikumisaktiivsust. Puutusin selle teemaga esmakordselt kokku osaledes rahvusvahelises projektis Comenius – “Life in Harmony with Nature”. Selle projekti raames uuriti Pärnu Koidula Gümnaasiumi algatusel 6 riigi (Eesti, Saksamaa, Türgi, Hispaania, Iirimaa ja Inglismaa) noorte liikumist.
Osutusin uuritavate õpilaste valimikku, kes pidid kandma sammumõõtjaid selgitamaks noorte liikumisaktiivsust. Hiljem tegin kokkuvõtteid kõikide riikide õpilaste liikimisest ja mind hakkasid huvitama noorte liikumisharjumused.
Inimese üldine tervislik seisund on väga tihedalt seotud tema elustiili, sealhulgas liikumisharjumustega. See eluperiood on hea tervise alustala tulevikuks, kuna teismeliseeas kujunevad välja paljud harjumused ja arusaamad tervislikust elustiilist.
Lugedes paljude tunnustatud Eesti teadlaste: Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm, Selma Teesalu, Aili Paju, Riina Raudsik, Kristjan Port, jt, samuti Ameerika teadlaste: Kenneth Cooper, David R. Basset Jr. jt poolt avaldatud materjale aktiivse liikumise mõjust tervisele kinnistus minus soov uurida antud valdkonda.
Tööd alustades püstitasin 2 hüpoteesi:
1. 13-16- aastased noored ei liigu piisavalt, s.t ei tee üle 9000-10000 sammu päevas, mis on soovitatav vajaliku kehalise koormuse saamiseks
2. 13-16- aastaste noorte aeroobsete sammude hulk ei ületa 3000 sammu
Töö materjali kogusin 100 Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastaste (vastavalt 7-9 klass) õpilaste hulgas. Jagasin õpilastele sammumõõtjad, mis võimaldasid registreerida: sammude koguhulka, aeroobseid samme, läbitud vahemaad ning liikumiseks kulutatud kilokaloreid.
Uurimuses osalenud õpilased kandsid sammumõõtjaid 7 päeva, iga päev 12 tundi (8:00-20:00). Iga päeva lõpus kandsid õpilased andmed töölehele.
Mul polnud võimalik kogutud andmeid teistega võrrelda, kuna ma ei leidnud ühtegi sarnselt läbiviidud tööd Eesti noorte hulgas.
Läbitöötatud materjalist sain informatsiooni aktiivse liikumise tähtsusest inimese tervisele, mis hõlmab südame-vereringe elundkonda, hingamiselundkonda, liikumiselundkonda kui ka vaimset tervist. Seega hõlmab minu töö aktiivse liikumise mõju nendele organismi osadele ja annab soovitusi liikumiseks, mis võimaldavad tagada nende elundkondade normaalse ja tasakaalustatud toimimise.
Antud töö koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest osast. Eriti kõrgelt hindan ise töö praktilist osa.
1. UURIMISMETOODIKA ISELOOMUSTUS
1.1. Uurimisala
Tööd alustades eeldasin, et enamus noortest ei soorita päevas soovitatavat 9000-10000 sammu ja ega tee 3000 aeroobset sammu. Uuringu viisin läbi Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastaste (7-10 klass) noorte seas. Uurimustöö infoallikaks oli õpilaste poolt täidetud tööleht (vt lisa 1). Töö teostamise käigus märkis õpilane iga päeva lõpul töölehele aeroobsed sammud, kilokalorid, läbitud vahemaa kilomeetrites, kogu sammude arvu ja arvutas aeroobsete sammude osakaalu protsentides.
Noorte liikumise hindamisel kasutati sammumõõtjaid (Omron HJ-109-E) 7 päeva 12 tundi, iga päev kella 8:00-20:00.
Enne sammumõõtja kasutamist reguleeriti sammumõõtja vastavalt õpilase individuaalsetele parameetritele (kehakaal ja sammupikkus) ning sisestati üldandmed (kellaaeg).
Sammupikkus on vahemaa ühe jala varvastest teise jala varvasteni, kui jalg on sammuks ette sirutatud. Sammupikkuse selgeks tegemiseks leitakse keskmine sammupikkus: 10. sammuga läbitud vahemaa jagatakse sammude arvuga (10-ga).
Täpsemate andmete saamiseks seadistati sammumõõtja tundlikkus: sammumõõtja kinnitatakse paralleelselt vööga, liikumisel säilitatakse tempo. Tehakse 100 sammu ja kontrollitakse sammumõõtja poolt registreeritud sammude arvu. Viga ei tohi olla suurem kui +5 või -5 (<95 või >105). Suurema vea korral reguleeritakse tundlikkust ja korratakse protseduuri.
Sammumõõtja Omron JK-109-E:
1. võimaldab registreerida:
• sammude arv: 0-99 999 sammu
• aeroobse treeningu sammude arv: 0-99 999
• kulutatud kalorite arv: 0-99 999 kcal
• läbitud vahemaa: 0,00-999,99 km
• mällu salvestatakse 7 viimase päeva andmed
2. seatavate väärtuste vahemikud:
• kehakaal: 30-136 kg 1kg täpsusega
• sammupikkus: 30-120 cm 1 cm täpsusega
Sammumõõtja Omron JK-109-E sammude registreerimise täpsus on +/- 5%
1.2. Uurimisobjekti iseloomustus ja andmetöötlus
Uuringusse olid kaasatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi 13-16- aastased õpilased (7-10 klass). Kokku osales 100 õpilast, kelle esitatud tulemustest sai uurimustöösse kaasata 78 (vt tabel 1 ja lisa 2). Ülejäänud 22 katkestasid või polnud nende töölehed uurimuses kasutatavad.
1.3. Tulemused
Uurimustest selgus, et keskmiselt läbisid õpilased päevas 6,76 kilomeetrit, kulutasid liikumisel 337,11 kilokalorit, sooritades selle distantsi keskel 9104,42 sammu, millest 2428,24 olid aeroobsed, mis moodustasid 20,65% kogusammudest (moodustasid 20,65% kogusammudest).
Tulemustest selgus, et 16-aastased õpilased liiguvad kõige rohkem. 16-aastased noormehed sooritasid 13400,2 sammu ja neiud 10605,82 sammu päevas. Mõlemad ületasid seega soovitatava päevase 10000 sammu piiri.
Andmete põhjal võib väita, et noormeeste liikumisaktiivsus on kõrgem võrreldes neidudega (vastavad keskmised 9410,38 ja 8798,45 sammu päevas).
10000 või rohkem sammu sooritasid 29 õpilast, mis on 37% õpilaste koguarvust. Seega oli minu esimene hüpotees (13-16- aastased noored ei liigu piisavalt, s.t ei tee üle 9000-10000 sammu päevas, mis on soovitatav vajaliku kehalise koormuse saamiseks) tõene. Kinnistus leidis ka minu teine hüpotees (13-16- aastaste noorte sammude hulk ei ületa 3000 sammu). 3000 või enam aeroobset sammu liikusid 18 õpilast, mis on 23% kogu õpilaste arvust. Järelikult liikusid õpilased vähem kui soovitatava vajaliku kehalise koormuse saavutamiseks on oluline.
SUMMARY
Active movement amongst young people os important to maintain god health and forming healthy lifestyles in the future. The benefits of physical activity during childhod is preventively important to avoid illnesses in future life.
The general activity of movement amongst the researched age groups is low: the 9104,42 steps and 2428,24 aerobic steps made by 78 students who participated in the research shows their low movement intensity.
The recommended 3000 aerobic steps per day was exeeded only by 18 students and the recommended 10000 steps per day by 29 students. Only 17 students exeeded both of the recommended numbers.
The percentage of aerobic steps (20,65%) was low.
Comparing the collected data by sex of the students involved in the research, it occured that the most steps are being made by 16-year-old boys (13’400) and girls (10’605,82). Both of them exeed the 10’000 recommendary step margin. The 15-year-old boys (7606,15) and 13-year-old girls (7660,23) had the lowest average moving intensity per day. Based on the results, we can say that boys have higher moving intensity (an average of 9410,38 steps per day) than girls (an average of 8798,45 steps per day).
Looking at the aerobic steps averagely made per day by students who took part of the testing, it comes out that most aerobic steps were made by 16-year-old boys (4077,88 aerobic steps) and 13-year-old girls (2552,72 aerobic steps). Only 16-year-old boys succeeded to make more aerobic steps than the recommended 3000 aerobic steps. The least aerobic steps averagely per day were made by 14-year-old girls (1543,45 aerobic steps) and 13-year-old boys (2160,93 aerobic steps)
KASUTATUD KIRJANDUS
1. eHow.About Arobic Movements. http://www.ehow.com/about_4566464_aerobic-movements.html
2. Physical Activity Guidelines for Americans. Chapter 2: Physical Activity Has Many Health Benefits. http://www.health.gov/PAGuidelines/guidelines/chapter2.aspx
3. Sooba, Eve 2008. Tervislik Liikumine. www.haigekassa.ee/files/est_kindlustatule.../kehaline_aktiivsus.pdf
4. Physical Activity Guidelines for Americans. 2008 Physical Activity Guidelines for Americans Summary http://www.health.gov/PAGuidelines/guidelines/summary.aspx
5. Blair SN, Kohl HW, Gordon NF, Paffenbarger RS Jr. ; Division of Epidemiology, Institute for Aerobics Research, Dallas, TX 75230. ; PMID: 1599603 [PubMed - indexed for MEDLINE]
6. Paju, Aili 2007. Loodusravi. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 61.
7. Tudor-Locke C, David R. Bassett Jr. ; Sports Med 34(1):1-8, 2004.)
8. Jukka Harju. Aeroobne treening. www.struktuur.net/marten/sport/Aeroobne%20treening.pdf
9. Gibbons LW, Blair SN, Cooper KH, Smith M ; PMID: 6831681 [PubMed - indexed for MEDLINE]
10. Duncan JJ, Farr JE, Upton SJ, Hagan RD, Oglesby ME, Blair SN. ; MID: 4057469 [PubMed - indexed for MEDLINE]
11. Schmidt, R. F., G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut, lk 418.
12. Schmidt, R. F., G. Thews 1997. Inimese füsioloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituut, lk 636.
13. Zilmer, Mihkel, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm 2001. Meditsiiniline Biokeemia I. Tartu: Biokeemia Instituut, Biomeedikum, Arstiteaduskond, Tartu Ülikool, lk 234-236.
14. Terviseinfo.ee. Ainevahetussündroom. http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1361
15. Tallinna Haridusameti konverents. Kuhu unustasin töövõime? K. Port. http://www.tallinn.ee/est/g6008s37342
16. Teesalu, Selma, Tiiu Vihalemm 1998.Seedimine, toitumine,dieedid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 54
17. Mees.eu. lk 74. Putita oma aju. Sport nr 7/2006
18. Balti Luukonverentsi andmed, Bronholm 1997
19. Teesalu, Selma 1998. Laste ja noorukite osteoporoos – luude hõrenemine. Tartumaa Trükk, lk19
20. Servan-Schreiber. Stressist vabaks ilma ravimiteta. Tallinna Varrak 2005, lk 163
21. Trimm.ee. Sport ja liikumine tugevdab tervist. http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=168
22. Paju, Aili, Riina Raudsik 2007. Stress kui asümmeetriline seisund. Loomulik ravi. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 52-54.
23. Ida-Viru Maavalitsus 2006. Tervisedendus Ida-Virumaal. http://www.ivmv.ee/docs/s0d10.pdf
Tuesday, March 30, 2010
Projektist kasvas välja teadustöö
31. märtsiks valmis teadustöö sammulugejast.
"Pärnu Koidula gümnnasiumi 13.-16.aastaste liikumine" kandideerib SA Archimedes noore teadlase projektikonkursil. Töö valmis 60 gümnaasiumiõpilase ning 40 põhikooliõpilase liikumise alusel - töö süstematiseerimine s.o tulemiks on Tormi Vahari teadustöö.
"Pärnu Koidula gümnnasiumi 13.-16.aastaste liikumine" kandideerib SA Archimedes noore teadlase projektikonkursil. Töö valmis 60 gümnaasiumiõpilase ning 40 põhikooliõpilase liikumise alusel - töö süstematiseerimine s.o tulemiks on Tormi Vahari teadustöö.
Monday, March 29, 2010
The step counter test
created by Tormi Vahar
Tests purpose
Evaluate the percentage of aerobic movement in one week.
Every participant used the step-counter for 7 days, 12 hours a day(08:00-20:00).
Participant countries
The participant countries were:
Estonia:
Kehtna - 1 group
Pärnu - 2 groups
Spain - 1 group
England - 1 group
Ireland - 1 group
Germany - 3 groups
Aerobic movement
Maximum pulse: 220 - your age, (+/- 10)
Pulse: 60-70% of the maximum pulse
Main energy source: fat
No lactic acid formation
Moves lactic acid out of muscles
Expands capillaries
Relaxing
Speed endurance
Pulse: 70-85% of maximum pulse
Main energy source: carbohydrates and fat
Medium lactic acid formation
May increase the lactic acid removal ability
Maximum endurance
Pulse: 85-100% of maximum pulse
Main energy source: carbohydrates
High lactic acid formation
Tires out
Boys results
Girls results
Total results
Exercise
An exercise to start all aerobic activities
Sit upright
Inhale through your nose while counting to 4
Hold your breath while counting to 6
Exhale through your mouth while counting to 8
Thank you for your attention!
Tests purpose
Evaluate the percentage of aerobic movement in one week.
Every participant used the step-counter for 7 days, 12 hours a day(08:00-20:00).
Participant countries
The participant countries were:
Estonia:
Kehtna - 1 group
Pärnu - 2 groups
Spain - 1 group
England - 1 group
Ireland - 1 group
Germany - 3 groups
Aerobic movement
Maximum pulse: 220 - your age, (+/- 10)
Pulse: 60-70% of the maximum pulse
Main energy source: fat
No lactic acid formation
Moves lactic acid out of muscles
Expands capillaries
Relaxing
Speed endurance
Pulse: 70-85% of maximum pulse
Main energy source: carbohydrates and fat
Medium lactic acid formation
May increase the lactic acid removal ability
Maximum endurance
Pulse: 85-100% of maximum pulse
Main energy source: carbohydrates
High lactic acid formation
Tires out
Boys results
Girls results
Total results
Exercise
An exercise to start all aerobic activities
Sit upright
Inhale through your nose while counting to 4
Hold your breath while counting to 6
Exhale through your mouth while counting to 8
Thank you for your attention!
Experiences from last year
All our project events have been carried by the ideas of Life in Harmony with Nature. We got a lot of educating information and took part in different workshops. Mercedes Merimaa introduced us to alternative eating habits. Wea discovered and tasted a special wholemeal bread, the coctail of sea-buckthorn. The best surprise was how rich is the group of Estonian herbs and how they can help us with health problems.
Though- provoking were the results of our food diaries. We studied how important is balanced food, because the percentage of fats and carbohydrates is too high in our food. One group of us made special posters to propagate healthy food and living healthfully and how to forestall health disorders.
We got smarter and wise in the work with step-counters and understood all the reasons for doing sports after the step- counter activities.
Step by step we were introduced to the nature parks and landscape protection areas of Pärnu by Merike Palginõmm. In this way we made preparations for our hiking tours to Pärnu landscape protection areas, where 180 students took part in. The Koidula Park we went to decorates the downtown area, with its colourful flowerbeds and fountain. We drew up and solved a lot of different practical worksheets there. The hikes gave us interesting ideas for pitures, photos, quizes, games and competitions. Also the productive hikes helped us to make up different portfolios about Pärnu landscape prtection areas.
On the 22nd May 72 students of us participated in the conference ,,The life richness is vitality.´´ Where Georg Aher Payed more attention to the history of Pärnu nature protection. Also he shared his ideas with us about nowadays nature protection.
All the results are reflected in the blog.
Though- provoking were the results of our food diaries. We studied how important is balanced food, because the percentage of fats and carbohydrates is too high in our food. One group of us made special posters to propagate healthy food and living healthfully and how to forestall health disorders.
We got smarter and wise in the work with step-counters and understood all the reasons for doing sports after the step- counter activities.
Step by step we were introduced to the nature parks and landscape protection areas of Pärnu by Merike Palginõmm. In this way we made preparations for our hiking tours to Pärnu landscape protection areas, where 180 students took part in. The Koidula Park we went to decorates the downtown area, with its colourful flowerbeds and fountain. We drew up and solved a lot of different practical worksheets there. The hikes gave us interesting ideas for pitures, photos, quizes, games and competitions. Also the productive hikes helped us to make up different portfolios about Pärnu landscape prtection areas.
On the 22nd May 72 students of us participated in the conference ,,The life richness is vitality.´´ Where Georg Aher Payed more attention to the history of Pärnu nature protection. Also he shared his ideas with us about nowadays nature protection.
All the results are reflected in the blog.
Toitumispäeviku täitmisjuhend
Ülesande eesmärk: panna lapsi mõtlema oma toitumisharjumuste üle, võrrelda erinevate klasside ja kooliastmete toitumisharjumusi
1.Jagada klassis toitumispäeviku leht kõigile õpilastele. Leppida kokku , millal alustatakse-soovitav on , et kõik klassi õpilased alustavad ühel ajal (esmaspäevast- pühapäevani). Õpilane hakkab iga päev üles märkima, mida ta sööb. Mida täpsemalt on päevane toitumine märgitud, seda kergem on teha hiljem kokkuvõtteid. Hiljem täidetakse lehe teine pool värviliselt (toidukordade värvid võib ka ennem ühiselt kokku leppida). Kui lehe teine pool on täidetud, loeb õpilane kokku iga värvi taha arvud. Nii saame teha iga õpilase kohta kokkuvõtte- n. mitu korda ta sellel konkreetsel nädala sõi sooja toitu. Lõpuks saab arvutada ka konkreetse klassi andmed terviklikult.
2.Pärast toidupäeviku täitmist valime ühe konkreetse päeva- n. kolmapäeva ja sisestame oma toitumispäeviku ühe päeva andmed internetileheküljele ampser.ee (koolinoorte tervisliku toitumise arvesti),vajutame linki –menüü ja lisame vajalikud andmed terve ühe päeva kohta. Pärast saame kokkuvõtva lehe õpilase kohta, mille prindime välja. „Ampser” aitab õpilasel oma päevamenüüd analüüsida ja erinevaid toiduaineid võrrelda.
3.Kõikide tulemuste kohta tuleb klassi tasandil teha kokkuvõte, hiljem saab võrrelda kooliastmete erinevusi.
P.S. Mida täpsemalt on ühe päeva menüü märgitud toitumispäevikusse, seda paremini õnnestub analüüs (kui õpilane teab mingi toidukoguse hulka grammides, siis seda tuleb ka toidupäevikus kirjutada)
1.Jagada klassis toitumispäeviku leht kõigile õpilastele. Leppida kokku , millal alustatakse-soovitav on , et kõik klassi õpilased alustavad ühel ajal (esmaspäevast- pühapäevani). Õpilane hakkab iga päev üles märkima, mida ta sööb. Mida täpsemalt on päevane toitumine märgitud, seda kergem on teha hiljem kokkuvõtteid. Hiljem täidetakse lehe teine pool värviliselt (toidukordade värvid võib ka ennem ühiselt kokku leppida). Kui lehe teine pool on täidetud, loeb õpilane kokku iga värvi taha arvud. Nii saame teha iga õpilase kohta kokkuvõtte- n. mitu korda ta sellel konkreetsel nädala sõi sooja toitu. Lõpuks saab arvutada ka konkreetse klassi andmed terviklikult.
2.Pärast toidupäeviku täitmist valime ühe konkreetse päeva- n. kolmapäeva ja sisestame oma toitumispäeviku ühe päeva andmed internetileheküljele ampser.ee (koolinoorte tervisliku toitumise arvesti),vajutame linki –menüü ja lisame vajalikud andmed terve ühe päeva kohta. Pärast saame kokkuvõtva lehe õpilase kohta, mille prindime välja. „Ampser” aitab õpilasel oma päevamenüüd analüüsida ja erinevaid toiduaineid võrrelda.
3.Kõikide tulemuste kohta tuleb klassi tasandil teha kokkuvõte, hiljem saab võrrelda kooliastmete erinevusi.
P.S. Mida täpsemalt on ühe päeva menüü märgitud toitumispäevikusse, seda paremini õnnestub analüüs (kui õpilane teab mingi toidukoguse hulka grammides, siis seda tuleb ka toidupäevikus kirjutada)
Friday, March 26, 2010
Toitumispäeviku täitmise juhend
Ülesande eesmärk: panna lapsi mõtlema oma toitumisharjumuste üle, võrrelda erinevate klasside ja kooliastmete toitumisharjumusi
1.Jagada klassis toitumispäeviku leht kõigile õpilastele. Leppida kokku , millal alustatakse-soovitav on , et kõik klassi õpilased alustavad ühel ajal (esmaspäevast- pühapäevani). Õpilane hakkab iga päev üles märkima, mida ta sööb. Mida täpsemalt on päevane toitumine märgitud, seda kergem on teha hiljem kokkuvõtteid. Hiljem täidetakse lehe teine pool värviliselt (toidukordade värvid võib ka ennem ühiselt kokku leppida). Kui lehe teine pool on täidetud, loeb õpilane kokku iga värvi taha arvud. Nii saame teha iga õpilase kohta kokkuvõtte- n. mitu korda ta sellel konkreetsel nädala sõi sooja toitu. Lõpuks saab arvutada ka konkreetse klassi andmed terviklikult.
2.Pärast toidupäeviku täitmist valime ühe konkreetse päeva- n. kolmapäeva ja sisestame oma toitumispäeviku ühe päeva andmed internetileheküljele ampser.ee (koolinoorte tervisliku toitumise arvesti),vajutame linki –menüü ja lisame vajalikud andmed terve ühe päeva kohta. Pärast saame kokkuvõtva lehe õpilase kohta, mille prindime välja. „Ampser” aitab õpilasel oma päevamenüüd analüüsida ja erinevaid toiduaineid võrrelda.
3.Kõikide tulemuste kohta tuleb klassi tasandil teha kokkuvõte, hiljem saab võrrelda kooliastmete erinevusi.
P.S. Mida täpsemalt on ühe päeva menüü märgitud toitumispäevikusse, seda paremini õnnestub analüüs (kui õpilane teab mingi toidukoguse hulka grammides, siis seda tuleb ka toidupäevikus kirjutada)
1.Jagada klassis toitumispäeviku leht kõigile õpilastele. Leppida kokku , millal alustatakse-soovitav on , et kõik klassi õpilased alustavad ühel ajal (esmaspäevast- pühapäevani). Õpilane hakkab iga päev üles märkima, mida ta sööb. Mida täpsemalt on päevane toitumine märgitud, seda kergem on teha hiljem kokkuvõtteid. Hiljem täidetakse lehe teine pool värviliselt (toidukordade värvid võib ka ennem ühiselt kokku leppida). Kui lehe teine pool on täidetud, loeb õpilane kokku iga värvi taha arvud. Nii saame teha iga õpilase kohta kokkuvõtte- n. mitu korda ta sellel konkreetsel nädala sõi sooja toitu. Lõpuks saab arvutada ka konkreetse klassi andmed terviklikult.
2.Pärast toidupäeviku täitmist valime ühe konkreetse päeva- n. kolmapäeva ja sisestame oma toitumispäeviku ühe päeva andmed internetileheküljele ampser.ee (koolinoorte tervisliku toitumise arvesti),vajutame linki –menüü ja lisame vajalikud andmed terve ühe päeva kohta. Pärast saame kokkuvõtva lehe õpilase kohta, mille prindime välja. „Ampser” aitab õpilasel oma päevamenüüd analüüsida ja erinevaid toiduaineid võrrelda.
3.Kõikide tulemuste kohta tuleb klassi tasandil teha kokkuvõte, hiljem saab võrrelda kooliastmete erinevusi.
P.S. Mida täpsemalt on ühe päeva menüü märgitud toitumispäevikusse, seda paremini õnnestub analüüs (kui õpilane teab mingi toidukoguse hulka grammides, siis seda tuleb ka toidupäevikus kirjutada)
Monday, February 22, 2010
Wednesday, February 3, 2010
Koosolek
Hispaaniasse sõitvate õpilaste ja õpetajate ühine projektikoosolek. Õpilased Tormi Vahar ja Hanna Kriiska esitasid PP-Normal diet, milles õpetajad parandasid veel mõned vead, 9a klassi õpilane Karmen KaLJULA TEGI ÕPILASTELE JA ÕPETAJATELE ÜLEVAATE fERROLI LINNAST JA hISPAANIA VAATAMISVÄÄRSUSTEST.
Friday, January 29, 2010
Tööplaan 2010
Tööplaan 2009/10 õ.a.
Tegevus, Aeg Väljundid Seletused,
osavõtjad märkused
Vastutajad
Projektikohtumised
1. Projektikohtumine Eestis 16.09-20.09 2009
2. Projektikohtumine Iirimaal 18.11-21.11 2009
3. Projektikohtumine Hispaanias 03.03-07.03 2010
4. Projektikohtumine Saksamaal 26.05-30.05.2010
2008/09 projektiaastast kokkuvõtete tege- Sep-09 PP ettekanne Eesti projektikohtumisel Tuua välja huvitavamad üritused
mine (õpilaste tagasiside lehtede ana- (Hanna-Stina Sonts, Karmen Kaljula)
lüüs)
Kokkuvõte 2008/09 projektiaasta sammu- Sep-09 PP ettekanne Eesti projektikohtumisel
mõõtja ülesandest (Tormi Vahar)
Osalemine energia säästmise program- sept.2009-okt..2009 PP ettekanne Iirimaa kohtumisel Pöörata kodudes suuremat
mis kodudes (8. ja 9. klasside õpilased) (Hanna-Stina Sonts, Karmen Kaljula) tähelepanu energia säästmisele
koostöös lapsevanematega
Sammumõõtja ülesande jätkamine (8a. 8b,8c) sept.2009-apr.2010 Teadustöö koolikonverentsil apr.2010 Teadvustada õpilastele ja nende
klassi õpilastega) PP ettekanne (Tormi Vahar) vanematele aktiivse füüsilise
liikumise vajalikkust
Matk "Loodus linnaruumis" 5-6 klasside 10/23/2009 Koostöö arendamine gümnaasiumi Teadvustada õpilastele Pärnu
õpilastele (juhendavad 11c klassi ja põhikooli õpilaste vahel linna huvitavamaid
õpilased) loodus- ja kultuuriobjekte
(gümnaasiumi õpilased on matka
juhendajad)
Osalemine rahvusvahelises interneti- Oct-09 Erinevate riikide õpilaste toitumis-
keskkonnas "Kas Sa toitud tervislikult?" harjumuste võrdlus
(8 ja 9 klassi õpilased)
Tunnikonspektide koostamine sept.2009-nov.2009 PP ettekanded Iirimaa projektikohtumi- Oma maa kultuuri tutvustamine
(ajalugu ja muusika) sel (õp.-d Aira Peterson ja Sirje Trisna) teistele riikodele
Kokkuvõtete tegmine projektikohtumi- Jan-10 PP ettekanne Tutvustada 8 ja 9 klasside õpilas-
misest Iirimaaal õpilase pilgu läbi tele Comenius projekti erinevaid
tegevusi
Parimate rahvuslike -tervislike retsptide jaan.2010-veebr.2010 Kokaraamat Tutvustada erinevate riikide tervis-
kogumise võisrlus (11c klass) likke-rahvuslikke toite (koostis-
osad, kuidas tehakse, idee)
Põhikooli õpilaste toitumise analüüs jaan. 2010-apr.2010 Ettekanne konverentsil
(2008 aastal 7. klassides tehtud
toidupäevikute põhjal)
(11c)
Fotode konkurss Comenius kalendri jaan.2010-apr.2010 Kalender Erinevate riikide Comenius
jaoks projekti tegevuste propageerimine
Ökobrošüüri koostamine jaan.2010-apr.2010 1 ökobrošüür igast koolist Tutvustada oma kodukoha erilisi
loodus- ja turismiobjekte
Milliseid objekte peksime külasta-
ma, milliseid tegevusi saab seal
teha?
Loodusmappide täiendamine jaan.2010-mai2010 Tutvustada õpilastele Pärnumaa
(6b, 8a, 9a, 9c) unikaalseid loodu-ja kultuuriobjete
Oma kodukandi tundmaõppimine
Praktikum tervislikest loodustaimedest, mai 2010-juuni 2010 Tutvumine tervislike toidutaimedega Tutvustada õpilastele unikaalseid
tervislikust looduslähedasest toidust looduses eestimaiseid toidutaimi
Projekti lõpetamine Saksamaal 26.mai-30.mai 2010 Ökobrošüür, tagasiside projektist Ökobrošüüri tutvustamine,tagasi-
sidelehtede analüüs
Õpetajate koosolekud
1.Eesti projektikohtumise kava ja tegevuste sept.2009
arutamine koos Kehtna PK õpetajatega
2.Iirimaa projektikohtumise ülesannete ja 11/4/2009
tegevuste arutamine
3.Hispaania projektikohtumise ülesannete 1/21/2010
ja tegvuste arutamine
4. Saksamaa projektikohtumise ülesanne- märts 2010
te ja tegevuse arutamine
Tegevus, Aeg Väljundid Seletused,
osavõtjad märkused
Vastutajad
Projektikohtumised
1. Projektikohtumine Eestis 16.09-20.09 2009
2. Projektikohtumine Iirimaal 18.11-21.11 2009
3. Projektikohtumine Hispaanias 03.03-07.03 2010
4. Projektikohtumine Saksamaal 26.05-30.05.2010
2008/09 projektiaastast kokkuvõtete tege- Sep-09 PP ettekanne Eesti projektikohtumisel Tuua välja huvitavamad üritused
mine (õpilaste tagasiside lehtede ana- (Hanna-Stina Sonts, Karmen Kaljula)
lüüs)
Kokkuvõte 2008/09 projektiaasta sammu- Sep-09 PP ettekanne Eesti projektikohtumisel
mõõtja ülesandest (Tormi Vahar)
Osalemine energia säästmise program- sept.2009-okt..2009 PP ettekanne Iirimaa kohtumisel Pöörata kodudes suuremat
mis kodudes (8. ja 9. klasside õpilased) (Hanna-Stina Sonts, Karmen Kaljula) tähelepanu energia säästmisele
koostöös lapsevanematega
Sammumõõtja ülesande jätkamine (8a. 8b,8c) sept.2009-apr.2010 Teadustöö koolikonverentsil apr.2010 Teadvustada õpilastele ja nende
klassi õpilastega) PP ettekanne (Tormi Vahar) vanematele aktiivse füüsilise
liikumise vajalikkust
Matk "Loodus linnaruumis" 5-6 klasside 10/23/2009 Koostöö arendamine gümnaasiumi Teadvustada õpilastele Pärnu
õpilastele (juhendavad 11c klassi ja põhikooli õpilaste vahel linna huvitavamaid
õpilased) loodus- ja kultuuriobjekte
(gümnaasiumi õpilased on matka
juhendajad)
Osalemine rahvusvahelises interneti- Oct-09 Erinevate riikide õpilaste toitumis-
keskkonnas "Kas Sa toitud tervislikult?" harjumuste võrdlus
(8 ja 9 klassi õpilased)
Tunnikonspektide koostamine sept.2009-nov.2009 PP ettekanded Iirimaa projektikohtumi- Oma maa kultuuri tutvustamine
(ajalugu ja muusika) sel (õp.-d Aira Peterson ja Sirje Trisna) teistele riikodele
Kokkuvõtete tegmine projektikohtumi- Jan-10 PP ettekanne Tutvustada 8 ja 9 klasside õpilas-
misest Iirimaaal õpilase pilgu läbi tele Comenius projekti erinevaid
tegevusi
Parimate rahvuslike -tervislike retsptide jaan.2010-veebr.2010 Kokaraamat Tutvustada erinevate riikide tervis-
kogumise võisrlus (11c klass) likke-rahvuslikke toite (koostis-
osad, kuidas tehakse, idee)
Põhikooli õpilaste toitumise analüüs jaan. 2010-apr.2010 Ettekanne konverentsil
(2008 aastal 7. klassides tehtud
toidupäevikute põhjal)
(11c)
Fotode konkurss Comenius kalendri jaan.2010-apr.2010 Kalender Erinevate riikide Comenius
jaoks projekti tegevuste propageerimine
Ökobrošüüri koostamine jaan.2010-apr.2010 1 ökobrošüür igast koolist Tutvustada oma kodukoha erilisi
loodus- ja turismiobjekte
Milliseid objekte peksime külasta-
ma, milliseid tegevusi saab seal
teha?
Loodusmappide täiendamine jaan.2010-mai2010 Tutvustada õpilastele Pärnumaa
(6b, 8a, 9a, 9c) unikaalseid loodu-ja kultuuriobjete
Oma kodukandi tundmaõppimine
Praktikum tervislikest loodustaimedest, mai 2010-juuni 2010 Tutvumine tervislike toidutaimedega Tutvustada õpilastele unikaalseid
tervislikust looduslähedasest toidust looduses eestimaiseid toidutaimi
Projekti lõpetamine Saksamaal 26.mai-30.mai 2010 Ökobrošüür, tagasiside projektist Ökobrošüüri tutvustamine,tagasi-
sidelehtede analüüs
Õpetajate koosolekud
1.Eesti projektikohtumise kava ja tegevuste sept.2009
arutamine koos Kehtna PK õpetajatega
2.Iirimaa projektikohtumise ülesannete ja 11/4/2009
tegevuste arutamine
3.Hispaania projektikohtumise ülesannete 1/21/2010
ja tegvuste arutamine
4. Saksamaa projektikohtumise ülesanne- märts 2010
te ja tegevuse arutamine
Teacher's reflections sheet
COMENIUS PROJECT
1. Have you followed the plans? If not, why haven’t you done it? Are the goals appropriate?
2. Should the project be changed in any way?
3. Which benefits have the students gained from the activities?
4. How have the students managed their activities?
5. What skills are the students developing or have developed?
6. Is the project contributing to improve the students learning result?
7. Is the communication appropriate and efficient?
8. Are the teachers co-operate?
9. Does the project effect the curriculum?
10. Have you succeeded in include the parents, the community, other schools or other relevant parts.
11. Have the students and the teacher increased their language skills and increased the motivation to learn languages?
12. Have you managed to succeed in making the participants more aware of the European dimension of the education and about different cultures.
13. Have you created the products and results according to the plan?
14. Are the goals appropriate?
Name:________________________________ Date:____________
1. Have you followed the plans? If not, why haven’t you done it? Are the goals appropriate?
2. Should the project be changed in any way?
3. Which benefits have the students gained from the activities?
4. How have the students managed their activities?
5. What skills are the students developing or have developed?
6. Is the project contributing to improve the students learning result?
7. Is the communication appropriate and efficient?
8. Are the teachers co-operate?
9. Does the project effect the curriculum?
10. Have you succeeded in include the parents, the community, other schools or other relevant parts.
11. Have the students and the teacher increased their language skills and increased the motivation to learn languages?
12. Have you managed to succeed in making the participants more aware of the European dimension of the education and about different cultures.
13. Have you created the products and results according to the plan?
14. Are the goals appropriate?
Name:________________________________ Date:____________
Project meeting in Spain
Wednesday 3 March Arrive to Ferrol
Teachers go to the hotel (http://www.hotelsuizo.net )
Students to their host families.
Thursday
4 March Staff: Tour to the school (http://centros.edu.xunta.es/iesconcepcionarenal ).
Students: go to the first class with their hosts
Welcome to all visitors including introduction by principal and performances by our students
Project activities:
- Development of Switch it off campaign (optional)
- Reflections about project
School provide the lunch
Visitors spend the afternoon in a tour around the city of Ferrol visiting the surroundings: beaches, the estuary, the harbour...
Dinner for teachers in a bar.
Students are with their hosts.
Friday
5 March Project activities:
- Recipes. Students present the recipes
- Web report generator: Analysis of results. Students make a poster about healthy food
Visit to the Dockyards and the neighbourhood of La Magdalena
http://journals.cambridge.org/fulltext_content/supplementary/UHY/supp1/eng/ferrol1.html
Lunch and visit to Natural Park “Fragas do Eume if the weather is good. http://en.wikipedia.org/wiki/Fragas_do_Eume
(http://www.verdenorte.com/prov/coruna/fragas_eume.php )
Students go to host families.
Dinner for teachers.
Saturday
6 March In the morning: Visit to Santiago de Compostela (http://www.santiagoturismo.com ).
Lunch in Santiago, students free, staff in a restaurant
In the afternoon, visit La Coruña: ( http://www.galiciaguide.com/A-Coruna-index.html ), Visit to Hercules Tower (http://www.galiciaguide.com/Tower-of-hercules.html ), walking tour, shopping.
Dinner in La Coruña: staff and students
Teachers go to the hotel, students to their hosts.
Sunday
7 March Departure.
Teachers go to the hotel (http://www.hotelsuizo.net )
Students to their host families.
Thursday
4 March Staff: Tour to the school (http://centros.edu.xunta.es/iesconcepcionarenal ).
Students: go to the first class with their hosts
Welcome to all visitors including introduction by principal and performances by our students
Project activities:
- Development of Switch it off campaign (optional)
- Reflections about project
School provide the lunch
Visitors spend the afternoon in a tour around the city of Ferrol visiting the surroundings: beaches, the estuary, the harbour...
Dinner for teachers in a bar.
Students are with their hosts.
Friday
5 March Project activities:
- Recipes. Students present the recipes
- Web report generator: Analysis of results. Students make a poster about healthy food
Visit to the Dockyards and the neighbourhood of La Magdalena
http://journals.cambridge.org/fulltext_content/supplementary/UHY/supp1/eng/ferrol1.html
Lunch and visit to Natural Park “Fragas do Eume if the weather is good. http://en.wikipedia.org/wiki/Fragas_do_Eume
(http://www.verdenorte.com/prov/coruna/fragas_eume.php )
Students go to host families.
Dinner for teachers.
Saturday
6 March In the morning: Visit to Santiago de Compostela (http://www.santiagoturismo.com ).
Lunch in Santiago, students free, staff in a restaurant
In the afternoon, visit La Coruña: ( http://www.galiciaguide.com/A-Coruna-index.html ), Visit to Hercules Tower (http://www.galiciaguide.com/Tower-of-hercules.html ), walking tour, shopping.
Dinner in La Coruña: staff and students
Teachers go to the hotel, students to their hosts.
Sunday
7 March Departure.
Work plan for second year
Activity/Participants Time Evaluation Comments
Material
Christmas traditions – voluntary activity
December Picture gallery on website, report The German school organizes a Christmas market on 22nd December Photos and comments
Food programme
10 students of different ages
December / January Analysis of eating habit Are there differences between the countries? Programme on website
Collection of recipes
Compulsory for all countries
Deadline: February A recipe book To be sent to Spain Photos, pictures, recipes 2 or 3 of each school
Switch off
Germany
January Presentation in Spain Who saves most energy?
Competition Photos, diagrams
Meeting in Spain
3rd – 7th March 2010
Eco -brochure Deadline: May 2010 Is our region a place to spend holidays ‘in harmony with nature’? Which places should be visited?
What activities can be done?
How can nature be protected? Maps, plan of activities (bike tours, walking tours, bus tour), sights should be introduced in that brochure,
at least 10 pages, A5
Calendar Deadline: first week in April To be sent to Germany 12 pictures from all countries which show their activities during the project visits included
Meeting in Germany 26th – 30th May 2010 Final evaluation, reflections,
presentation of eco brochure How do all participants want to present their brochure? Evaluation sheets, see Ireland visit
Material
Christmas traditions – voluntary activity
December Picture gallery on website, report The German school organizes a Christmas market on 22nd December Photos and comments
Food programme
10 students of different ages
December / January Analysis of eating habit Are there differences between the countries? Programme on website
Collection of recipes
Compulsory for all countries
Deadline: February A recipe book To be sent to Spain Photos, pictures, recipes 2 or 3 of each school
Switch off
Germany
January Presentation in Spain Who saves most energy?
Competition Photos, diagrams
Meeting in Spain
3rd – 7th March 2010
Eco -brochure Deadline: May 2010 Is our region a place to spend holidays ‘in harmony with nature’? Which places should be visited?
What activities can be done?
How can nature be protected? Maps, plan of activities (bike tours, walking tours, bus tour), sights should be introduced in that brochure,
at least 10 pages, A5
Calendar Deadline: first week in April To be sent to Germany 12 pictures from all countries which show their activities during the project visits included
Meeting in Germany 26th – 30th May 2010 Final evaluation, reflections,
presentation of eco brochure How do all participants want to present their brochure? Evaluation sheets, see Ireland visit
Thursday, January 14, 2010
Project meeting in Turkey
Minutes of the Comenius Meeting
Turkey, May 2009
Present:
Turkey: Serap Noyan
Estonia: Tiiu Leibur, Anu Kusk, Airi Metsaar, Meeli Janes, Kaja Tammetalu
Spain: Maria Jose Campello Navarro, Maria Jose Leira Ambros
Germany: Birgit Kapitza, Annet Friebel, Simone Stefenak
Ireland: Sharon Smith, Aoibheann Murray (Minute taker)
England: Paula Robbins
(Chair)
Website Report Generator – food diaries
This will become available online in the middle of September.
Decisions made:
• Different students to those who undertook the Pedometer tests will be used.
• This activity will be carried out by schools prior to the meeting in Ireland in November.
• Students must go online to complete the form.
• Ten students aged 14 years old are to complete the exercise.
Film
Some countries have already started work on this. It was agreed that the film should be about the local area and each school is to include:
• an introduction about the area;
• details about the history of the region and the school
• and personalities of the region and the school.
The film is to be
• produced by students
• shown by the students at the meeting in Estonia in September.
• The length of the film should be no more than 10 minutes.
Each country is to bring a copy of the dvd for all other countries.
Ecotourism Booklet
The booklet should show details about
• the region
• linking tourism with environmental protection
• how the area looked in the past and
• what will make the region attractive for people to visit.
• what young people can do in the region
This should be no less than 5 pages and no more than 10 pages in length and made as a paper presentation.
The booklet should be ready to be shown at the meeting in Germany in May 2010.
Student Communication
Some countries advised that they would have difficulties in setting up video conferences. It was agreed that teachers will try to encourage students more to communicate with each other. A standardised question sheet could be used for them to send to each other initially. It was agreed that meetings in each country should be more focussed student involvement.
Future Activities – Calendar
Birgit (Germany) has a computer programme which will create the calendar and volunteered to put this together. Up to 12 photographs per school can be sent to Birgit who will then collate them and add them to the calendar. The photographs must be sent by March 2010 at the latest.
Feedback Students and Staff
The Estonian contingency presented pre-prepared feedback sheets for both staff and students to complete following visits to each country. All countries present agreed that these were a very good idea. These will be sent to each school electronically for them to use. They are to be completed by staff and students for each conference and the student findings are to be presented by the students.
Presentations
Could each school please upload the presentations they make at each meeting up on to the Comenius website so that each country can access them once they return home.
Pedometer Results
A form will be emailed to each school by the Estonian group for the pedometer results to be filled in. This should then be sent back for them to collate the information and carry out comparisons and prepare a summary for the meeting in September.
Final Party in Estonia
Students on the visit to Estonia will be asked to teach a game, song or dance of their nationality to the other students. This should be prepared and presented by the students at the Estonian visit.
Could each school please advise Estonia of the number of students and staff who will be attending the meeting in September by no later than 15th June 2009. A maximum of 3 students please, but the number of staff is unlimited.
Ireland
Could each school please advise Ireland of the number of students and staff who will be attending the meeting in November by no later than 1st September 2009. Again, a maximum of 3 students please.
Germany
Each school should advise Birgit what activities students would like to undertake during their visit to Germany and also what gifts they would like to receive whilst there.
Turkey, May 2009
Present:
Turkey: Serap Noyan
Estonia: Tiiu Leibur, Anu Kusk, Airi Metsaar, Meeli Janes, Kaja Tammetalu
Spain: Maria Jose Campello Navarro, Maria Jose Leira Ambros
Germany: Birgit Kapitza, Annet Friebel, Simone Stefenak
Ireland: Sharon Smith, Aoibheann Murray (Minute taker)
England: Paula Robbins
(Chair)
Website Report Generator – food diaries
This will become available online in the middle of September.
Decisions made:
• Different students to those who undertook the Pedometer tests will be used.
• This activity will be carried out by schools prior to the meeting in Ireland in November.
• Students must go online to complete the form.
• Ten students aged 14 years old are to complete the exercise.
Film
Some countries have already started work on this. It was agreed that the film should be about the local area and each school is to include:
• an introduction about the area;
• details about the history of the region and the school
• and personalities of the region and the school.
The film is to be
• produced by students
• shown by the students at the meeting in Estonia in September.
• The length of the film should be no more than 10 minutes.
Each country is to bring a copy of the dvd for all other countries.
Ecotourism Booklet
The booklet should show details about
• the region
• linking tourism with environmental protection
• how the area looked in the past and
• what will make the region attractive for people to visit.
• what young people can do in the region
This should be no less than 5 pages and no more than 10 pages in length and made as a paper presentation.
The booklet should be ready to be shown at the meeting in Germany in May 2010.
Student Communication
Some countries advised that they would have difficulties in setting up video conferences. It was agreed that teachers will try to encourage students more to communicate with each other. A standardised question sheet could be used for them to send to each other initially. It was agreed that meetings in each country should be more focussed student involvement.
Future Activities – Calendar
Birgit (Germany) has a computer programme which will create the calendar and volunteered to put this together. Up to 12 photographs per school can be sent to Birgit who will then collate them and add them to the calendar. The photographs must be sent by March 2010 at the latest.
Feedback Students and Staff
The Estonian contingency presented pre-prepared feedback sheets for both staff and students to complete following visits to each country. All countries present agreed that these were a very good idea. These will be sent to each school electronically for them to use. They are to be completed by staff and students for each conference and the student findings are to be presented by the students.
Presentations
Could each school please upload the presentations they make at each meeting up on to the Comenius website so that each country can access them once they return home.
Pedometer Results
A form will be emailed to each school by the Estonian group for the pedometer results to be filled in. This should then be sent back for them to collate the information and carry out comparisons and prepare a summary for the meeting in September.
Final Party in Estonia
Students on the visit to Estonia will be asked to teach a game, song or dance of their nationality to the other students. This should be prepared and presented by the students at the Estonian visit.
Could each school please advise Estonia of the number of students and staff who will be attending the meeting in September by no later than 15th June 2009. A maximum of 3 students please, but the number of staff is unlimited.
Ireland
Could each school please advise Ireland of the number of students and staff who will be attending the meeting in November by no later than 1st September 2009. Again, a maximum of 3 students please.
Germany
Each school should advise Birgit what activities students would like to undertake during their visit to Germany and also what gifts they would like to receive whilst there.
Tuesday, January 12, 2010
Switch-off week in Estonia
Switch-off week
The purpose of the project
The purpose of the project was to save as much energy as possible by following different types of commands.
Participants of the project
10 families.
6 boys and 4 girls organising in their families.
Organisators of the switch-off week in families were 14-16 years old.
In forms 7 to 9.
Participating homes
9 private houses, 1 apartment.
Well insulated houses.
Different kinds of heating systems.
Different sizes of homes.
Other factors influencing the results
Going over to wintertime.
The switch-off week was mostly on holiday.
Colder weather.
Monday
1.Switch off and plug out all electronic equipment at night.
2. Close windows when heating is on.
3. Close curtains in the evening.
4. Use open fire.
5. Switch off lights when not in the room.
6. Decrease house temperature- wear more clothes.
7. Energy saving bulbs.
8. Reduce shower time
9. Kettle fill for needs.
Tuesday
1. Switch off lights when not in the room.
2. Switch off and plug out all electronic equipment at night.
3. Close windows when heating is on.
4. Close curtains in the evening.
5. Use open fire.
6. Decrease house temperature- wear more clothes.
7. Energy saving bulbs.
8. Reduce shower time
9. Kettle fill for needs.
Wednesday
Summary
The lights were switched off when no-one was in the room or when leaving room.
4 families out of 10 didn’t plug off electrical equipment.
Windows were closed when homes were heated.
Windows were curtained when the heating was on.
5 families used open fire instead of electrical heating system
Most of the families didn’t agree to lower the temperatures of the rooms and wear more clothes.
4 families out of 10 didn’t use energy saving bulbs, other 6 families did.
7 families saved energy by reducing shower time.
Kettle filled for needs.
Different families saved energyfrom different things.
Families under discussion are already economical.
Not much energy was saved.
Thank you
The student reflection about the Comenius project
The student reflection about the Comenius project
Pärnu Koidula Gymnasium
By Hanna Stina Sonts and Karmen Kaljula
How many students filled the paper:
In total 124 students answered:
• 19% were from grade 2
• 19% were from grade 3
• 6% were from grade 5
• 17.5% were from grade 8
• 7% were from grade 9
• 31.5% were from grade 10
What have we done in the Comenius project concerning the environment?
• 24.5% kept food diaries and analyzed their eating habits.
• 17.5% took part in a nature conference of Estonia’s environment in our school library.
• 56% listened to Merike Merimaa’s lecture about healthy eating.
• 17.5% visited and took part in a lecture in the Minizoo
• 17.5% worked with work sheets in Koidula park
• 19% drew posters to propagate healthy food.
• 50.5% went hiking.
• 19% got to know and observed birds and bird songs
• 19% drew their breakfast in the computer.
• 17.5% went to the park
• 42.5% went to the beach to see the nature.
• 31.5% did the step counter test.
• 31.5% took part in the GMO (genetically modified organisms) lecture.
• 36.5% took trips and were introduced to the conservation areas of Pärnu.
• 31.5% took a trip to Hiiumaa.
• 31.5% took part in the lecture ‘Life richness in vitality’ by Georg Ahel.
• 7% made posters of countries participating in the project.
• 19% took photos of nature.
• 36% observed trees and snails.
• 36% drew pictures and played games.
• 19% cleaned the beach areas
• 19% were introduced the flora and fauna of certain areas.
• 19% drew pictures on sand.
How do you feel about the project?
The thoughts of different students who took part:
• I think this is a very interesting and educating project. I learned a lot about nature.
• Now I know that I don't get enough needed vitamins and nutrients through my food.
• I like it because I got to know about different exotic animals and now know how to choose the right food for me
• The project is educating.
• It’s useful for today’s youngsters.
• It’s a good because I got to know that my diet contains too many fats.
• It’s a good project because it brings diversity to a normal school day
What is good about the project?
The thoughts of different students who took part:
• People get new information about their eating habits and become more aware.
• Getting to know how to eat healthily.
• Getting to know new information about the environment that surrounds us.
• Getting to know why I need different nutrients and vitamins and what should I eat to get enough of them.
• Now I eat more healthfully and try to pollute nature less.
• Now I know more about myself.
• The best thing is that you can visit different countries and get to know more about their culture and people.
• You get to communicate in foreign languages.
• It widens your world-view and develops your communication skills.
• You get to spend time with your frinds.
• Through the step counter test you get to know how much you really walk and how much energy you use.
• Listening to different speeches widens your view of the world.
• Diverse lessons.
• The trip to Hiiumaa was fun.
• Meeting new people.
• You get to do everything yourself.
• Learning new things.
• Going on hikes.
• I liked everything.
What didn’t you like about the project?
• Because some students go to many trainings, they didn't have much time left for the project.
• Though students saw the eatable plants, they don't think they’ll be able to recognize them in nature.
• Some thought that it consumes a lot of time.
• The purpose of the project wasn't often introduced to the students and some of them took part without knowing it.
• The students were said to wake up earlier that usual to listen to the bird songs, but they could even hear some of them after school.
• Some teachers didn't like that students had to miss some classes because of the project.
• Many students didn't find anything to dislike about the project
• Some students don't like to do it from their free time
• Students would like to have more activities.
• Younger students got tired on the hikes so they didn't like the walking part
• Some students find the project boring.
How can it be improved?
• More outdoor activities.
• More information about a healthy lifestyle.
• More information about nature in different places of the world.
• Making experiments in chemistry and physics.
• More information about the culture and nature of other participating countries.
• Making trips and going to the zoo.
• Introduce the point and goals of the project to students.
• More interesting lectures - there were too many facts.
• Some students would like to know more about eating healthfully when they do lots of sports.
• Teachers should be more understanding.
• To improve the webpage so that it would contain more information about the tests and schools.
• For some activities students didn't have enough time to properly organize them.
• Involve more students.
• Do more tests like the step counter test.
• Make more trips.
Pärnu Koidula Gymnasium
By Hanna Stina Sonts and Karmen Kaljula
How many students filled the paper:
In total 124 students answered:
• 19% were from grade 2
• 19% were from grade 3
• 6% were from grade 5
• 17.5% were from grade 8
• 7% were from grade 9
• 31.5% were from grade 10
What have we done in the Comenius project concerning the environment?
• 24.5% kept food diaries and analyzed their eating habits.
• 17.5% took part in a nature conference of Estonia’s environment in our school library.
• 56% listened to Merike Merimaa’s lecture about healthy eating.
• 17.5% visited and took part in a lecture in the Minizoo
• 17.5% worked with work sheets in Koidula park
• 19% drew posters to propagate healthy food.
• 50.5% went hiking.
• 19% got to know and observed birds and bird songs
• 19% drew their breakfast in the computer.
• 17.5% went to the park
• 42.5% went to the beach to see the nature.
• 31.5% did the step counter test.
• 31.5% took part in the GMO (genetically modified organisms) lecture.
• 36.5% took trips and were introduced to the conservation areas of Pärnu.
• 31.5% took a trip to Hiiumaa.
• 31.5% took part in the lecture ‘Life richness in vitality’ by Georg Ahel.
• 7% made posters of countries participating in the project.
• 19% took photos of nature.
• 36% observed trees and snails.
• 36% drew pictures and played games.
• 19% cleaned the beach areas
• 19% were introduced the flora and fauna of certain areas.
• 19% drew pictures on sand.
How do you feel about the project?
The thoughts of different students who took part:
• I think this is a very interesting and educating project. I learned a lot about nature.
• Now I know that I don't get enough needed vitamins and nutrients through my food.
• I like it because I got to know about different exotic animals and now know how to choose the right food for me
• The project is educating.
• It’s useful for today’s youngsters.
• It’s a good because I got to know that my diet contains too many fats.
• It’s a good project because it brings diversity to a normal school day
What is good about the project?
The thoughts of different students who took part:
• People get new information about their eating habits and become more aware.
• Getting to know how to eat healthily.
• Getting to know new information about the environment that surrounds us.
• Getting to know why I need different nutrients and vitamins and what should I eat to get enough of them.
• Now I eat more healthfully and try to pollute nature less.
• Now I know more about myself.
• The best thing is that you can visit different countries and get to know more about their culture and people.
• You get to communicate in foreign languages.
• It widens your world-view and develops your communication skills.
• You get to spend time with your frinds.
• Through the step counter test you get to know how much you really walk and how much energy you use.
• Listening to different speeches widens your view of the world.
• Diverse lessons.
• The trip to Hiiumaa was fun.
• Meeting new people.
• You get to do everything yourself.
• Learning new things.
• Going on hikes.
• I liked everything.
What didn’t you like about the project?
• Because some students go to many trainings, they didn't have much time left for the project.
• Though students saw the eatable plants, they don't think they’ll be able to recognize them in nature.
• Some thought that it consumes a lot of time.
• The purpose of the project wasn't often introduced to the students and some of them took part without knowing it.
• The students were said to wake up earlier that usual to listen to the bird songs, but they could even hear some of them after school.
• Some teachers didn't like that students had to miss some classes because of the project.
• Many students didn't find anything to dislike about the project
• Some students don't like to do it from their free time
• Students would like to have more activities.
• Younger students got tired on the hikes so they didn't like the walking part
• Some students find the project boring.
How can it be improved?
• More outdoor activities.
• More information about a healthy lifestyle.
• More information about nature in different places of the world.
• Making experiments in chemistry and physics.
• More information about the culture and nature of other participating countries.
• Making trips and going to the zoo.
• Introduce the point and goals of the project to students.
• More interesting lectures - there were too many facts.
• Some students would like to know more about eating healthfully when they do lots of sports.
• Teachers should be more understanding.
• To improve the webpage so that it would contain more information about the tests and schools.
• For some activities students didn't have enough time to properly organize them.
• Involve more students.
• Do more tests like the step counter test.
• Make more trips.
Subscribe to:
Posts (Atom)
