Thursday, September 23, 2010
Comeniuslaste õppereis Läänemaale 27.juuli 2010
Õppereis seoses Eesti looduskaitse 100.aastapäevaga ning rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse ( elurikkus ) aastaga.
Kuna inimene on sajandeid loodusega arvestanud ja seda ka mõjutanud, siis peame kindlasti rääkima ka pärandkultuurist.
Keskkonnateemalistel õppereisidel on vajalik lisaks looduslikele objektidele tutvustada ka ajaloolisi ja kultuuriloolisi paikasid antud piirkonnas.
Sellest ka järgnev valik.
Õppereisi viis läbi Urmas Lekk-Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja, Pärnu linna bioloogiaõpetajate ainesektsiooni juht
1.Nedrema-Kalli puisniit ( Pärnumaa )
Nedrema puisniit on Eestis seni säilinud puisniitudest arvatavalt suurima niidetava maa pindalaga. Siin kasvab 17 liiki kaitsealuseid taimi, neist 15 on orhideeliigid. Liigitiheduselt on Nedrema puisniit Eestis keskmiste hulgas, sealt on leitud 54 liiki soontaimi ühelt ruutmeetrilt. Nedrema puisniit kuulub Nedrema-Kalli maastikukaitseala koosseisu. Looduskaitse all 1991. aastast. 20. sajandi alguses oli Nedrema puisniit enam kui 250 ha suur. Veel 1991. aastal niideti Nedremal 2-3 ha puisniitu, seejärel 1995. aastal selle majandamine katkes. Tänaseks on Nedremal niidetava pindala suurus taas kasvanud ligi 50 hektarini. Nedrema õpperada on valminud Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Koonga Looduse Sihtasutuse koostöös. Puisniidul on veel laagri- ja lõkkeplats.
2.Oidrema mõis ( Pärnumaa )
Oidremaa mõisa härrastemaja ja ka park on rajatud 19. sajandil von Lilienfeldtide poolt, kellele mõis kuulus 114 aastat.
Esimesed kirjalikud teated mõisast on 1590. aastast. Iseseisvaks sai 1658. aastal.
1684-1745 oli Oidremaa riigimõis ja sealt edasi erakätes.
Praegu erakätes olev majutusasutus, mis on tuntuks saanud ühe- ja mitmepäevaste jalgrattaretkede poolest muistses Mihkli kihelkonnas.
3.Matsalu Rahvuspargi keskus Penijõe mõisas
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.
Rahvuspargi keskuses suurepärane ekspositsioon ja õppeklassid.
Õpetajad ja õpilased Matsalu Rahvuspargis
Matsalu Rahvuspargist sai ostetud ka järgmised õppefilmid:
Rein Maran „Eesti kotkad“
Rein Maran „Pesupäev ehk väike linnuaabits“
Rein Maran „Sundasunik“
Rein Maran „Üheksavägised“
Fred Jüssi ja Riinu Rannap „Konnalaulud
Saime ka hulgaliselt infomaterjale edasiste projektide kirjutamiseks ja koolitundide sisustamiseks.
4.Kirbla pank
Kirbla piirkonnas esineb kaljuvoorena aluspõhjakõvik, mille moodustab biohermne dolomiit.
Kõrgus kuni 4,5 m ; maasääre pikkus on 3,2 km, laius kuni 300 m .
Siin leidub Antsülusjärve aegsetes kruusades ja liivades säilinud molluskite kodasid
Maasäär on Antsülusjärve ja Litoriinamere kompleksne rannamoodustis, mis tekkis
8700-6900 aasta eest.
Astangu peal asub mälestusmärk siit kandist pärit Eeri Kumarile.
Eerik Kumari oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja aastast 1989.
5.Ridala kirik
Ridala Maarja-Magdaleenale pühendatud kirik on Läänemaal vanimaid ja kaunimaid. Liginema kutsuv on pühakoda oma hoolitsetuses. Ehedalt arhailine, väga sarnane teistele Saare-Lääne kirikutele: väheldane, kuid monumentaalne ühelööviline kõrge tornita kodakirik ( kindluskirik).
Tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal või lõpuveerandil püstitatud jumalakoda.
6.Haapsalu rannapromenaad
Haapsalu linnavalitsus on kirjutanud, et nad ei taotle mitte ainult kaldaala korrastatust, vaid ka ajaloolist identsust. Sellisena kujuneb promenaadist ainulaadne vabaõhu teemapark, millist pole teistes linnades.
Promenaadi rekonstrueerimine toob Haapsallu tagasi algupärase kuurordilinna õhustiku ja teenused: paadisõidu, muusikud, piknikud, kunstnikud, õhtused kontserdid.
Seda peaks pärnakatel olema huvitav oma silmaga näha ja võrrelda kuurortlinnu.
7.Rannarootsi muuseum
Rannarootsi Muuseumi tegevuse eesmärgiks on tegeleda Lääne-Eesti saarestikul ja mandriosal asunud eestirootslaste kultuuriga. Tuntuks saanud võitlustega oma privileegide eest läbi mitme aastasaja. Kunagi elujõuline rahvusgrupp jäi Teises maailmasõjas ajaloo hammasrataste vahele ja kaotas kodumaal järjepidevuse.
Rootslased on asustanud mõningate arvamuste kohaselt Loode-Eesti rannikualasid ja erinevaid saari juba rohkem kui 1000 aastat